Ott Kooli mälestustahvel Rakverre
Ajakirjanik ja kirjanik Ott Kool
Tänavu 20. augustil tähistasime Eesti Vabariigi taastamise 30. aastapäeva ja sel puhul meenutati paljusid neid, kellel oli oluline osa meie liikumises teel vabaduse poole. Üks väga olulisi isikuid sel teekonnal oli ajakirjanik Ott Kool, kes on jäänud teenimatult unustusse.
25. mail möödus 35 aastat Eesti Raadio saatest „Mikrofoorum“, kus Virumaa korrespondent Ott Kool tegi esimest korda avalikuks Moskva plaani alustada Virumaal fosforiidi suurejoonelist kaevandamist ning tuua siia juurde tuhandeid töölisi. See saade oli meie fosforiidisõja avapauk.
Eesti Ajakirjanike Liit jäädvustab Ott Kooli mälestust tahvli avamisega Ott Kooli kunagise stuudio seinal Rakveres aadressil Rohuaia 6 Ott Kooli sünniaastapäeval 12. novembril. Ott Kooli mälestuse jäädvustamist võivad toetada kõik, kes peavad oluliseks tema kauaaegset tööd Eesti Raadios, tegutsemist virulaste eestseisjana ja Eesti riigi iseseisvuse taastajana.
Kui soovite mälestuse jäädvustamisele kaasa aidata, siis annetuse palume kanda EALi Coop panga kontole EE164204278617261206, selgituseks “Ott Kool”.
Kirjanik ja ajakirjanik Ott Kool (1930-2000) oli põline virulane. Ta sündis Toolse külas metsavahi peres, õppis Kunda ja Karepa koolis ning Kohtla-Järve tööstuskoolis ja õhtukeskkoolis. Elas sealkandis terve elu ja on maetud Kunda kalmistule.
Ta kuulus nii ajakirjanike kui ka kirjanike liitu, oli nii Eesti Kongressi, Eesti Komitee kui ka Põhiseaduse Assamblee liige. Teda on pärjatud Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemiaga (1968), 1988. aastal tunnustati teda Karl Ernst von Baeri medaliga ning samal aastal sai temast teeneline ajakirjanik.
Ent oma suurima autasu, koha rahva südames, pälvis ta oma pea 40aastase raadiotööga. 1961 aastal sai temast Põhja-Eesti korrespondent ja sellest ajast hoidis ta virulaste tegemistel silma peal ning jagas neid kogu Eestiga. Just tema oli aastakümneid virulaste avalik eestkõneleja, teda kuulati ja teda pandi tähele. Rääkimata tema osatähtsusest laulvas revolutsioonis ja Eesti iseseisvuse taastamisel.
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus
Lisateave:
Piret Kriivan
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige
piret.kriivan(ät)err.ee
Sünnipäev Ringhäälingumuuseumis
Ringhäälingumuuseum kutsub muuseumisse sünnipäeva tähistama. Muuseumi moodi sünnipäeva tähistades saate ühendada meelelahutuse ja uued teadmised ning kaasa videomälestuse toredast sündmusest.
Programmi käigus saavad sünnipäevalaps ja tema külalised teha giidiga ringkäigu muuseumi püsinäitusel. Räägime huvitavaid lugusid ringhäälingu ajaloost, kuulame-vaatame arhiivisalvestisi ja käivitame ajaloolisi vastuvõtjaid. Järgneb sünnipäevasaate salvestamine muuseumi „telestuudios“.
Sünnipäevasaade on telesaade sünnipäevalapsest ja sünnipäevalapsele. Saate täpse plaani koostame koostöös tellijaga, saatejuhi valime külaliste hulgast, ühiseid tegemisi meenutama ja häid soove ütlema võiksid „saatesse tulla“ kõik sünnipäevalapse külalised.
Muuseum pakub abi kaamera ja mikrofoniga „suhtlemisel“, muuseumilt on ka saate salvestamine ja montaaž. Külalistel palume kaasa võtta naeratused, head soovid, meenutused ning võimalusel fotod ühistest tegemistest.
Valminud telsaate saadame sünnipäevalapsele seitsme päeva jooksul pärast külastust.
Programmi kestus: 90-240minutit (vastavalt tellija soovile)
Hind: 10 eurot osaleja kohta
Tellimine: 513 9985
Rahvusvaheline muuseumipäev
Teisipäeval, 18. mail on rahvusvaheline muuseumipäev.
Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub kõiki raadio- ja teleajaloo huvilisi sel päeval külla. Traditsiooniliselt on sel päeval sissepääs muuseumisse tasuta.
Muuseum on avatud 10-17.
Taas avatud
19. mail avab Eesti Ringhäälingumuuseum külalistele taas uksed. Muuseum on avatud tavapärastel lahtiolekuaegadel ja tavapärase hinnakirja alusel.
Külalistel tuleb arvestada tervisekaalutlustel kehtestatud eritingimustega. Muuseumisse lubatakse maksimaalselt 10-liikmelistes gruppides, järgida tuleb 2+2 reeglit (v.a. pered), kasutada käte desinfitseerimisvahendit ja jätta üleriided iseteenindavasse garderoobi.
Riskirühma kuulujatel palume võimalusel muuseumis kanda maski.
Kuuldemängukevad Ringhäälingumuuseumis
Muuseum ootab kuuldemängu huvilisi kuuldelugusid lavastama-salvestama. Stsenaariumid on muuseumi poolt, rollid ja helitaustad loovad programmis osalejad. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.
Programm algab giidituuriga muuseumi raadionäitusel. Räägime põnevaid lugusid raadio ja raadiotööstuse ajaloost, kuulame arhiivihelisid ning käivitame ajaloolisi raadiovastuvõtjaid.
Kuuldemängutoas tutvustame kuuldemängu ajalugu, räägime Raadioteatris loodava teatrikunsti eripärast ja kuulame näiteid erinevate ajastute kuuldemängudest. Seejärel valime sobiva stsenaariumi ja lavastame-salvestame oma kuuldemängu.
Kuuldemängu lavastamiseks pakume rahvajuttude ning Silvi Väljali, Juhan Saare, Eno Raua, Oskar Lutsu, August Kitzbergi, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula, Kerttu Soansi ja Andrus Kivirähki loomingu põhjal koostatud stsenaariume.
Programmi hind: 5 eurot üks osaleja
Kestus: 90-120 minutit (olenevalt stsenaariumi valikust)
Info ja tellimine: 385 7055, rhmuuseum[ät]rhmuuseum.ee
Muuseum tähistab ülemaailmset raadiopäeva
13. veebruaril on ülemaailmne raadiopäev. Raadiopäeva puhul on Ringhäälingumuuseum kõigile tasuta avatud ja kutsub tutvuma ringhäälingu ajalooga ning mõtlema raadio rolli üle tänases ühiskonnas.
Kell 11 ja kell 16 algavad tasuta giidituurid muuseumi raadionäitusel. Meenutame esimese raadiojaama asutajaid, algusaastate saadete tegijaid, Euroopa moodsaima saatejaama ehitamist Türile ning kuulame arhiivihelisid ajalooliste raadiovastuvõtjatega.
Muuseumi kuuldemängutoas on huvilistel võimalus kogu päeva jooksul salvestada lühikuuldemänge. Salvestusaeg tuleb eelnevalt kokku leppida telefonil 385 7055.
UNESCO poolt ellu kutsutud ülemaailmset raadiopäeva tähistatakse alates 2012. aastast.
Ringhäälingumuuseum päästis hävimisest vana toruvaljuhääldi
Eesti ringhäälingumuuseum lasi restaureerida Jõgevamaalt leitud 1920. aastatest pärit toruvaljuhääldi ehk kõvasträäkija.
Elumaja pööningult prahi seest üksikosadena leitud valjuhääldi jõudis muuseumisse nii halvas seisus, et tuli kaaluda, kas arvata ese muuseumi kogusse või sellest loobuda. Kuna selliseid raadio algusaegadest pärit valjuhääldi näiteid oli muuseumi kogus vaid kaks, otsustati see siiski põhikogusse vastu võtta ja restaureerida.
Restaureerimistööd teostas Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Tööde hulka kuulus valjuhääldi korpuse elektrolüütiline töötlus, korrosioonipesade mehaaniline töötlus, keemiline puhastus, värvi ja polükraamse kirjaga värvitud ala taastamine ning konserveerimine.
Üle tuhande euro maksnud retsaureerimise kulud katsid AS Levira, Türi Vallavalitsus, AS Postimees Grupp, Eesti Rahvusringhääling, AS Taevaraadio ja TV3.
Alates kuueteistkümnendast jaanuarist on restaureeritud kõvasträäkija muuseumi püsinäitusel kõigile uudistamiseks.
Muuseum ootab avalikule salvestusele
Laupäeval, 3. novembril kell 13 ootab muuseum huvilisi taas avalikule salvestusele. Veelkord tõstetakse 1938. aastal Berliini firmas Sander ja Janzen valmistatud plaadilõikajalt „Saja Synchron“ klaas ja eakas salvestusseade pannakase korraks tööle. Publik saab osa unikaalsest salvestusest ja hiljem selle esmakordsest kuulamiskogemusest.
Kavas on Raul Kelleri hommage Felix Moorile („Vestlused Felix Mooriga“) ja Hello Upani eksperimentaalne live. Juhan Sihver räägib salvestusseadmetest ja salvestamisest Riigi Ringhäälingus.
Teletorn ja Ringhäälingumuuseum pakuvad teletööd tutvustavat programmi
Tallinna Teletorn ja Eesti Ringhäälingumuuseum pakuvad koostöös paketti „Televisioonist Teletornis ja Ringhäälingumuuseumis“.
Programm algab Teletornis, kus tehakse ajarännak 1980. aastatesse ja räägitakse, miks on Teletorn üks tähtsaim saatejaam Eestis. Tehnikaruumides uuritakse, mida on tarvis selleks, et telesaade valmiks ning vaatajateni jõuaks. Proovida saab teldiktori tööd ja osaleda teleuudiste mängus.
Eesti Ringhäälingumuuseumis räägitakse televisiooni ja telerivaatamise ajaloost ning käivitatakse huvitavamaid vastuvõtjaid. Seejärel valmistatakse ette uudislood ning salvestatakse oma uudistesaade. Salvestis saadetakse osalejatele nädala jooksul.
Kestus: 90 minutit Tallinna Teletornis + 90 minutit Eesti Ringhäälingumuuseumis (Türil)
Hind: 10 eurot üks osaleja (tasutakse Teletornis, sisaldab mõlema muuseumi pääsmeid ja programmi)
Tellimine: teletorn@teletorn.ee
