Taas avatud

19. mail avab Eesti Ringhäälingumuuseum külalistele taas uksed. Muuseum on avatud tavapärastel lahtiolekuaegadel ja tavapärase hinnakirja alusel.

Külalistel tuleb arvestada tervisekaalutlustel kehtestatud eritingimustega. Muuseumisse lubatakse maksimaalselt 10-liikmelistes gruppides, järgida tuleb 2+2 reeglit (v.a. pered), kasutada käte desinfitseerimisvahendit ja jätta üleriided iseteenindavasse garderoobi.

Riskirühma kuulujatel palume võimalusel muuseumis kanda maski.

Kuuldemängukevad Ringhäälingumuuseumis

Muuseum ootab kuuldemängu huvilisi kuuldelugusid lavastama-salvestama. Stsenaariumid on muuseumi poolt, rollid ja helitaustad loovad programmis osalejad. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.

Programm algab giidituuriga muuseumi raadionäitusel. Räägime põnevaid lugusid raadio ja raadiotööstuse ajaloost, kuulame arhiivihelisid ning käivitame ajaloolisi raadiovastuvõtjaid.

Kuuldemängutoas tutvustame kuuldemängu ajalugu, räägime Raadioteatris loodava teatrikunsti eripärast ja kuulame näiteid erinevate ajastute kuuldemängudest. Seejärel valime sobiva stsenaariumi ja lavastame-salvestame oma kuuldemängu.

Kuuldemängu lavastamiseks pakume rahvajuttude ning Silvi Väljali, Juhan Saare, Eno Raua, Oskar Lutsu, August Kitzbergi, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula, Kerttu Soansi ja Andrus Kivirähki loomingu põhjal koostatud stsenaariume.

 

Programmi hind: 5 eurot üks osaleja

Kestus: 90-120 minutit (olenevalt stsenaariumi valikust)

Info ja tellimine: 385 7055, rhmuuseum[ät]rhmuuseum.ee

Muuseum tähistab ülemaailmset raadiopäeva

13. veebruaril on ülemaailmne raadiopäev. Raadiopäeva puhul on Ringhäälingumuuseum kõigile tasuta avatud ja kutsub tutvuma ringhäälingu ajalooga ning mõtlema raadio rolli üle tänases ühiskonnas.

Kell 11 ja kell 16 algavad tasuta giidituurid muuseumi raadionäitusel. Meenutame esimese raadiojaama asutajaid, algusaastate saadete tegijaid,  Euroopa moodsaima saatejaama ehitamist Türile ning kuulame arhiivihelisid ajalooliste raadiovastuvõtjatega.

Muuseumi kuuldemängutoas on huvilistel võimalus kogu päeva jooksul salvestada lühikuuldemänge. Salvestusaeg tuleb eelnevalt kokku leppida telefonil 385 7055.

UNESCO poolt ellu kutsutud ülemaailmset raadiopäeva tähistatakse alates 2012. aastast.

Ringhäälingumuuseum päästis hävimisest vana toruvaljuhääldi

Eesti ringhäälingumuuseum lasi restaureerida Jõgevamaalt leitud 1920. aastatest pärit toruvaljuhääldi ehk kõvasträäkija.

Elumaja pööningult prahi seest üksikosadena leitud valjuhääldi jõudis muuseumisse nii halvas seisus, et tuli kaaluda, kas arvata ese muuseumi kogusse või sellest loobuda. Kuna selliseid raadio algusaegadest pärit valjuhääldi näiteid oli muuseumi kogus vaid kaks, otsustati see  siiski põhikogusse vastu võtta ja restaureerida.

Restaureerimistööd teostas Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Tööde hulka kuulus valjuhääldi korpuse elektrolüütiline töötlus, korrosioonipesade mehaaniline töötlus, keemiline puhastus, värvi ja polükraamse kirjaga värvitud ala taastamine ning konserveerimine.

Üle tuhande euro maksnud retsaureerimise kulud katsid AS Levira, Türi Vallavalitsus, AS Postimees Grupp, Eesti Rahvusringhääling, AS Taevaraadio ja TV3.

Alates kuueteistkümnendast jaanuarist on restaureeritud kõvasträäkija muuseumi püsinäitusel kõigile uudistamiseks.

Muuseum ootab avalikule salvestusele

Laupäeval, 3.  novembril kell 13 ootab muuseum huvilisi taas avalikule salvestusele. Veelkord tõstetakse 1938. aastal Berliini firmas Sander ja Janzen valmistatud plaadilõikajalt „Saja Synchron“ klaas ja eakas salvestusseade pannakase korraks  tööle. Publik saab osa unikaalsest salvestusest ja hiljem selle esmakordsest kuulamiskogemusest.

Kavas on Raul Kelleri hommage Felix Moorile („Vestlused Felix Mooriga“) ja Hello Upani eksperimentaalne live. Juhan Sihver räägib salvestusseadmetest ja salvestamisest Riigi Ringhäälingus.

Teletorn ja Ringhäälingumuuseum pakuvad teletööd tutvustavat programmi

Tallinna Teletorn ja Eesti Ringhäälingumuuseum pakuvad koostöös paketti „Televisioonist Teletornis ja Ringhäälingumuuseumis“.

Programm algab Teletornis, kus tehakse ajarännak 1980. aastatesse ja räägitakse, miks on Teletorn üks tähtsaim saatejaam Eestis. Tehnikaruumides uuritakse, mida on tarvis selleks, et telesaade valmiks ning vaatajateni jõuaks. Proovida saab teldiktori tööd ja osaleda teleuudiste mängus.

Eesti Ringhäälingumuuseumis räägitakse televisiooni ja telerivaatamise ajaloost ning käivitatakse huvitavamaid vastuvõtjaid. Seejärel valmistatakse ette uudislood ning salvestatakse oma uudistesaade. Salvestis saadetakse osalejatele nädala jooksul.

Kestus: 90 minutit Tallinna Teletornis + 90 minutit Eesti Ringhäälingumuuseumis (Türil)

Hind: 10 eurot üks osaleja (tasutakse Teletornis, sisaldab mõlema muuseumi pääsmeid ja programmi)

Tellimine: teletorn@teletorn.ee

Radioola Estonia 3

Muuseumiöö Eesti Ringhäälingumuuseumis 14. mail

14. mail toimub järjekorras kaheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel aastal kannab pealkirja “Öös on laineid”. Eesti Ringhäälingumuuseum on muuseumiööl avatud kell 18-23 ja sissepääs on kõigile tasuta.

Ringhäälingumuuseumi salvestustoas pannakse muuseumiööl „eetrilainete püüdmiseks“ tööle radioola Estonia-3, milliseid raadiotehas „Punane RET“ valmistas ajavahemikul 1962-64 kokku 23 717 eksemplari. 12 lambiline, 8 laineala ja eraldatud akustilise süsteemiga kõrgema klassi radioola oli 1960.aastate esimese poole üks uhkemaid, mille kohta reklaamis öeldi, et see „omab meeldiva ajakohase kujunduse ja sobib moodsaisse elu- ja tööruumidesse.“

Muuseumiöö külaliseks on insener Mati Tähemaa, kes seekord püüab majapidamisnööri, vett, akvaariumi, elektrimootorit, pingeregulaatorit ja muid käepäraseid vahendeid kasutades raadiolained nähtavaks teha.

Wile farm, Piimandusmuuseum

Wile Farm, Eesti Ringhäälingumuuseum ja Eesti Piimandusmuuseum pakuvad koostöös programmi,

mille käigus saab tutvuda alpakadega, salvestada kuuldemängu ja valmistada jäätist.

 

Wile Farmis (Pärtsaare talu, Poaka küla, Türi Vald) tutvustatakse Lõuna-Ameerikast pärit villaloomi alpakasid. Räägitakse kuidas nad elavad, mida söövad, milline on nende vill ja mida sellest valmistada saab. Huvilistel on võimalus proovida villa kraasimist ketramist.

  • Programm kestab 60 minutit, maksab 4 eurot ühele osalejale.
  • Infotelefon: 5905 8528
  • Kodulehekülg: wilealpacafarm.com

 

Eesti Ringhäälingumuuseumi (Vabriku pst. 11, Türi) räägitakse raadio ja televisiooni ajaloost, kuulatakse näiteid  kuuldemängudest  ja salvestatakse oma kuuldemäng.

  • Valminud kuuldemäng  saadetakse osalejatele nädala jooksul.
  • Programm kestab 90 minutit, maksab 4 eurot ühele osalejale.
  • Infotelefon: 385 7055
  • Kodulehekülg: rhmuuseum.ee

 

Eesti Piimandusmuuseumis (H. Rebase 1, Imavere) tutvustatakse püsinäitust ja vana meiereid. Seejärel riietuvad programmis osalejad  meierei töötajateks ja valmistavad jäätist.

  • Programmi lõppedes saab kohapeal valmistatut ka maitsta.
  • Programm kestab 90 minutit, maksab 3 eurot  ühele osalejale.
  • Infotelefon: 389 7533
  • Kodulehekülg: piimandusmuuseum.ee

 

Programmi tellimine: wilealpacafarm@gmail.com

Gunnar Vaidla. 1940. Foto muuseumi kogust

Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Ringhäälingumuuseum ja Eesti Rahvusringhääling tähistavad 88 aasta möödumist ringhäälingu sünnist Eestis.

18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Seda ajaloolist tähtpäeva tähistab Eesti Ringhäälingute Liit koos Eesti Ringhäälingumuuseumi ja Eesti Rahvusringhäälinguga 18. detsembril 2014 kell 13:00 algava üritusega Tallinna Teletornis.

Aastapäeva ürituse raames valmib traditsiooniline ühisraadiosaade, mis  läheb samaaegselt eetrisse ERL-i liikmetest juturaadio formaadiga jaamades. Raadiosaates selgub Eesti Ringhäälingute Liidu poolt välja antava aastapreemia – Kuldmikrofon 2014 – laureaat.

Raadiosaade algab kell 14.05. Saadet juhivad Margitta Otsmaa ja Kristjan Gold, muusikalise poole eest hoolitseb ansambel Wilhelm.