Telenäitus

Ringhäälingumuuseum avas uuendatud teleajaloo näituse

Detsembri algusest on Ringhäälingumuuseumis uus teleajaloo püsinäitus. 

Kahe aasta jooksul läbis uuenduskuuri kogu teleajaloo väljapanek. Uuel näitusel antakse ajalooliste tehniliste vahendite, foto- ja videomaterjali ning tekstiraamatute abil ülevaade televisiooni arengust Eestis. Lisaks on külalisel võimalik proovida telesaate tegemist kolmes eri ajastu stuudios, taustaks kunagised ja praegused teletähed.

Näituse foto- ja videomaterjal pärineb Eesti Rahvusringhäälingu, Rahvusarhiivi, Kanal 2, TV3, Delfi Meedia ja Eesti Ringhäälingumuuseumi kogudest. Eksponeeritud tehnika Ringhäälingumuuseumi kogust.

Püsinäituse koostas Juhan Sihver, tekstid kirjutasid Hagi Šein, Aune Unt ja Urmas Loit. Kujundas Silver Vahtre, tehniline teostus on firmadelt Salibar ja Timmet Metall.

Uuendusprojekti toetas Muinsuskaitseamet läbi „Muuseumide kiirendi“ programmi.

Telenäitus

Telenäitus

Friedrich-Alfred Olbrei välinäitus

Ringhäälingumuuseum avas Riigi Ringhäälingu rajaja Friedrich-Alfred Olbrei 130. sünniaastapäevaks välinäituse

Friedrich Alfred Olbrei VR I/3 (30.08.1893–25.03.1972) oli Eesti Vabariigi elukutseline sõjaväelane koloneli aukraadis. Ta lõpetas Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1915–1916 Riia Polütehnikumi mehaanika osakonnas. 1916 mobiliseeriti Vene armeesse. Lõpetas Peterburis elektrotehnika ja raadiotelegraafia kursused ning nimetati inseneriväe nooremaks allohvitseriks. 1917 sooritas ta eksternina Peterburi Nikolai Inseneride Kooli juures inseneriväe ohvitseri eksamid, 1918 lõpetas lendurvaatlejana Jevpatoria sõjaväelendurite kooli. 24.02.1918 lahkus Vene sõjaväest.

5. märtsil 1918 alustas teenistust Eesti diviisi staabid, 16. novembril Eesti Rahvaväes. 21. novembril 1918 nimetas Eesti Ajutise Valitsuse sõjaminister ta Tallinna Sädetelegraafijaama ülemaks. 1919-1920 oli F.Olbrei  Sädetelegraafi Valitsuse ja sõjaväe sädetelegraafi ülem, 1920-1924 Sädetelegraafi roodu/kompanii ülem, 1924-1925 Sidepataljoni raadiokompanii ülem, 1926-1933 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppetöökodade ülem ja 1933-1934 sidepataljoni ülem.

1923-1925 õppis stipendiaadina Prantsusmaal Toulouse´i Ülikooli elektrotehnika instituudis, sai elektriinseneri kutse. 1926-1933 oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse lektor ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud ning inseneriväe eriala juhataja.

Aastast 1927 osaühingu Raadio-Ringhääling juhatuse liige ja tehniline nõustaja.

1934-1940 Riigi Ringhäälingu juhataja. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad; soetati esimesed salvestusseadmed ja pandi alus heliarhiivile; rajati Türile Euroopa moodsaima mastantenniga raadiosaatejaam ja maale raadiokuulamise hõlbustamiseks rohkem kui 300 akulaadimispunkti; valmis Baltimaade esimene reportaažibuss „Hõbehall“, hangiti Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid ja alustati raadioomaja ehitamist.

21. augustil 1940 vabastati ametist. 1940-1941 töötas Sidevalitsuse raadiokeskuse peainsenerina.

F. Olbrei oli osaühingu Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET; see alustas tegevust 1935) üks asutajaid ja juhatuse liige Nõukogude okupatsiooni alguseni.

9. augustil 1941 sai reservpolkovnikuna mobilisatsioonikutse. Oli Ivdelis mangaanikaevanuse laojuhataja, Eesti laskurdiviisi sideülem ja 1942-1944 Tjumeni sõjakooli sideala õppejõud.

1944 vangistati süüdistatuna spionaažis ja vandenõu-osaluses. Oli vangilaagris Kuibõševi oblastis, töötades laagrihaiglas röntgenitehnikuna. Vabanemise järel (1951) saadeti asumisele Krasnojarski kraisse. 1956 vabanes asumiselt ja naasis Eestisse. 1957 rehabiliteeriti, taastati tema kodanikuõigused ja sõjaväeline auaste.

Töötas Vabariikliku Röntgenoloogiajaama ja Tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhatajana. 1963-1972 oli Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo tehnikateabe ja patendiekspert.

Ringhäälingumuuseumi näitus meenutab andekat inseneri ja raadiomeest, kes oma tegevusega mõjutas põhjapanevalt tehnilise hariduse, ringhäälingu ning raadiotööstuse arengut Eestis .

Näituse fotod pärinevad Rahvusarhiivi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Eesti Ringhäälingumuuseumi kogudest ning Aina Palmi arhiivist.

Ringhäälingute Liit liitus muuseumi toetajatega

Alates juunist 2023 on Eesti Ringhäälingute Liit (ERL) jälle mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseumi liige. 1999. aastal oli ERL üks muuseumi asutajaid ning on olnud muuseumi loomise-arendamise eestvedajaid. Vahepeal ei võimaldanud olud ERL-il muuseumitegevuses kaasa lüüa.

Ringhäälingute liit asutati 1992. aastal ning esindab eraring­häälingu­organisatsioo­nide huve. ERL-i on koondunud valdav enamik Eesti ring­häälingu­organisat­sioone. Alates 1996. aastast annab ERL iga-aastaselt välja Kuldmikrofoni – märkimaks ära silmapaistvaid saavutusi raadio- ja televisioonieetris.

Mittetulundusühingul Eesti Ringhäälingumuuseum on nüüd viis liiget – ERR, ERL, Türi vald, AS Levira ja Ringhäälingumuuseumi toetajate ühing.

Muuseumiöö Ringhäälingumuuseumis

Laupäeval, 20. mail toimub järjekorras neljateistkümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja „Öös on liikumist!“.

Eesti Ringhäälingumuuseum ootab muuseumiööl külalisi kell 18-23. Püsinäitusel on võimalus liikuda tagasi aega, mil raadiokuulaja pidi vastuvõtja soovitud jaamal hoidmiseks pidevalt nuppe kruttima, ning kui telekanalit tahtsid vahetada, tuli diivanilt tõusta. Saab kuulata ajalooliste raadiovastuvõtjate heli ja vaadata end koos telestaaridega ekraanilt.

Muuseumiööl maksab sissepääs vaid 1 euro.

Eesti Ringhäälingumuuseumi projekt “Telajaloo näituse uuendamine”.

Muinsuskaitseamet toetas muuseumi uuendusprojekti

Eesti Ringhäälingumuuseumi projekt “Telajaloo näituse uuendamine”.

Muinsuskaitseamet toetas muuseumide kiirendi taotlusvooru raames 25 projekti rohkem kui 900 000 euro ulatuses. Toetuse sai ka Eesti Ringhäälingumuuseumi projekt “Teleajaloo näituse uuendamine”.

Muuseumide kiirendi taotlusvoorust said toetuse Eesti mööbliajaloo näitus Rehbinderi majas Rakveres, Eesti Vabaõhumuuseum, Kondase keskus, Eesti Ringhäälingumuuseum, Põltsamaa veinikelder, Tartu Linnamuuseumi KGB kongid, Tartu Mänguasjamuuseum ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, Niguliste muuseum ja Tallinna Linnamuuseum. Lisaks mitmed ajutised näitused.

„Alustasime teleajaloo näituse uuendamist möödunud aastal omateenitud tuludega, mis tähendab, et näituse rahastajateks olid kõik külalised, kes muuseumi pileti ostsid. Aasta lõpuks suutsime realiseerida 40% kavandatust. Ettevõtmine on muuseumi võimalusi arvestades väga kulukas. Muinsuskaitseameti toetuse abil saame tõenäoliselt olulisema osa kavandatust valmis,” ütles muuseumi juht Juhan Sihver.

Eesti Ringhäälingumuuseum on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud mittetulundusühing, mille tegevust saab toetada annetusega muuseumi arveldusarvele EE462200221012443256 (märksõna: annetus).

 

Muuseum ootab külla mudilasi

Ringhäälingumuuseum ootab lastaialapsi muuseumitundi. 

Nelikümmend viis minutit kestva programmi käigus tehakse miniekskursioon muuseumi püsinäitusel. Uuritakse vanu raadioid ja televiisoreid ning püütakse mõned neist tööle panna. Seejärel salvestatakse helistuudios oma kuuldemäng „Koerte kohus“.

Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.

Guido Pandi mälestusnäitus

27. septembrist novembri lõpuni on muuseumis avatud Eesti Televisiooni kunstniku Guido Pandi (1922-2018) mälestusnäitus. Väljapanekus saab näha Guido Pandi loodud telesaadete algustiitreid ja fotosid kunstnikust töösituatsioonis.

Guido Pant lõpetas 1941 Tallinna 7. Keskkooli ja 1950 dekoratsiooni erialal Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi. Töötas 1950-1953 Draamateatris. Oli 1956-57 Eesti Televisiooni kunstnik-dekoraator, 1957-65 kunstnik-šriftist ja 1965-1989 kunstnik-lavastaja.

Kunstniku tööd pärinevad tema tütre Kristi Einlo kogust, näituse fotod Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist ja erakogudest.

Teleajaloo näitus kuni 12. juulini suletud

Seoses uuendamisega on muuseumi teleajaloo näitus kuni 12. juulini suletud

Kuuldemängukevad Ringhäälingumuuseumis

Muuseum ootab kuuldemängu huvilisi kuuldelugusid lavastama-salvestama. Stsenaariumid on muuseumi poolt, rollid ja helitaustad loovad programmis osalejad. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.

Programm algab giidituuriga muuseumi raadionäitusel. Räägime põnevaid lugusid raadio ja raadiotööstuse ajaloost, kuulame arhiivihelisid ning käivitame ajaloolisi raadiovastuvõtjaid.

Kuuldemängutoas tutvustame kuuldemängu ajalugu, räägime Raadioteatris loodava teatrikunsti eripärast ja kuulame näiteid erinevate ajastute kuuldemängudest. Seejärel valime sobiva stsenaariumi ja lavastame-salvestame oma kuuldemängu.

Kuuldemängu lavastamiseks pakume rahvajuttude ning Silvi Väljali, Juhan Saare, Eno Raua, Oskar Lutsu, Anton Hansen Tammsaare, Kerttu Soansi ja Andrus Kivirähki loomingu põhjal koostatud stsenaariume.


Programmi hind: 6 eurot üks osaleja

Kestus: 90-120 minutit (olenevalt stsenaariumi valikust)

Info ja tellimine: 385 7055, rhmuuseum(ät)rhmuuseum.ee