Archive for category: Uncategorized

20. septembril kell 13.45 ootab Vikerraadio kuulajaid ja ajaloohuvilisi raadiosaate “Eesti lugu” avalikule salvestusele Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil.

20. sünnipäeva tähistav „Eesti lugu“ annab avalikul salvestusel võimaluse kohtuda ajaloosarja autori Piret Kriivaniga ja kuulata Tartu Ülikooli kaasprofessori Ago Pajuri haaravat sissevaadet Türi kihelkonna ajalukku ning 1905. aasta revolutsioonisündmustele.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil toimuval avalikul salvestusel 20. septembril salvestatakse kaks „Eesti lugu“ saadet. Sissepääs on kuulajatele tasuta, salvestus algab kell 14.

Avalikul salvestusel kõneleb esmalt Ago Pajur laiemalt 1905. aasta revolutsiooni tähendusest ja seejärel mässupäevadest Türil ning Türi kihelkonnas: rahvakoosolekutest ja palvekirjade koostamisest, Türi vabrikutööliste mässust ja väljasastumistest Mäeküla ja Kirna mõisas, Vahastu „lahingust“, Tallinna sadama töölisvanema Karl Reindorfi mässusalga tegevus Kuimetsas, Kaius ja  Piiumetsas, karistusalkade terrorist. Seejärel jutustab ajaloolane põnevaid lugusid Türi ajaloost: millal on Türit esimest korda allikates mainitud, kuidas Türi eelmisel sajandivahetusel aleviks kasvas, raudteest ja paberivabrikust ja kõigest sellega seonduvast, ja sellest, kuidas Türi 100 aastat tagasi linnaks sai.

„Eesti lugu“ uus hooaeg
Alanud 20. hooajal käsitleb “Eesti lugu” vasakpoolse poliitika lugu Eestis. Hooaega jääb mitu vasakpoolsusega seotud tähtpäevalist aastanumbrit, sh 120 aastat Tallinnas alanud ja üle Eesti levinud tööliste rahutused ning 100 aastat riigipöördekatsest. Kuidas jõudsid sotsiaaldemokraatlikud ideed Eestisse, missugune on 1905. aasta revolutsiooni tähendus, missugune oli vasakpoolsete poliitikute roll Eesti iseseisvumises, miks leidsid vasakäärmuslikud ideed kõlapinda – nende küsimuste üle arutletakse uuel hooajal alates 8. septembrist. Esimest saadet saab järelkuulata siit: https://vikerraadio.err.ee/1609434304/eesti-lugu-vasakpoolsed-algusaastad

„Eesti lugu“ 20 aastat
4. septembril 2004. aastal oli Vikerraadio kavas esimene saade ajaloosarjast “Eesti lugu”. 20 aasta jooksul on käsitletud erinevaid peatükke Eesti loost, kuidas me 3000 aasta tagant iseseisva riigini välja jõudsime.

Esimesed kõnelejad olid Lauri Vahtre ja Ain Mäesalu, rohkem kui  200 ajaloolase, arheoloogi, koduloo-uurija ja etnoloogi seas on sagedasemad esinejad Ain Mäesalu järel olnud Enn Tarvel, Jüri Kivimäe ning Ago Pajur. Sarja autor on Piret Kriivan.

“Eesti lugu” varamus on tänaseks 808 saadet ning neid on Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest kokku järelkuulatud 3 301 617 korda. Kõige enam on kuulatud saadet “Põhjasõda. Euroopa ja Venemaa”, kus Tartu Ülikooli professor Mati Laur jutustas, millisena on näinud Euroopa Venemaad ja mida on tundnud ja mõelnud Venemaa Euroopa poole vaadates.

20 aasta vältel on sarjas käsitletud ajajärke muinasajast iseseisvuse sünnini, fookusesse on tõstetud ka erinevaid ajaetappe. Näiteks uuriti aastatel 2014-2017 paadipõgenikele pühendatud sarjas, miks on Eestist erinevatel aegadel mindud, olgu itta või läände, ja mis põhjustel tagasi tullakse. Aastatel 2008-2010 meenutati 90. aastapäeva puhul Vabadussõja sündmusi.

 

Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutasid 29. aprillil 1999 Eesti Raadio, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Televisioon, Türi Linnavalitsus ja Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS, kes tunnetasid vajadust Eesti rahvusliku ringhäälingukultuuri ajaloo talletamiseks.

Muuseumi asukohaks valiti Järvamaa väikelinn Türi, sest aastatel 1937–1941 töötas siin Riigi Ringhäälingu raadiosaatejaam. 1937. aastal valminud Türi raadiosaatejaam oli tolle aja moodsaim, selle kolmel tugijalal vabalt seisev antennimast (196,6 m) Euroopas ainulaadne.

Eesti Ringhäälingumuuseumi põhitegevuseks on ringhäälinguajaloo kogumine, uurimine ja vahendamine, samuti meediateadmiste ja -oskuste edendamine nii näitusetegevuse kui ka haridustöö kaudu. Muuseum tegeleb ajaperioodiga alates ringhäälingu algusest (1926) kuni tänapäevani, lähtudes kindlapiirilisest kogumispoliitikast.

Esimese püsinäituse avas muuseum ringhäälingu 75. aastapäeval, 18. detsembril 2001. Tegevusaastate jooksul on muuseum külalistele pakkunud ringhäälingu (nii raadio kui ka televisiooni) ajalugu tutvustavaid näitusi (sealhulgas väljaspool muuseumi), giidituure, muuseumitunde ja -programme ning korraldanud tähtpäevaüritusi. Neist kõigist on osa saanud üle 100 000 külalise.

Pingutame selle nimel, et tekitada huvi rahvuskeelse ringhäälingu ajaloo vastu, pakkuda köitvaid näitusi-üritusi ning meediateadmisi ja -oskusi arendavaid muuseumiprogramme. Ajaloo- ja meediateadmiste pakkumisel arvestame sihtgruppide huvidega.

Mittetulundusühingu liikmeteks on praegu Eesti Rahvusringhääling, Eesti Ringhäälingute Liit,  Levira AS, Türi Vallavalitsus ja Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing.

Koostööks oleme valmis kõigi valdkonna ajaloost, selle säilitamisest ning vahendamisest huvitatutega.

 

Ringhäälingumuuseum avas Riigi Ringhäälingu rajaja Friedrich-Alfred Olbrei 130. sünniaastapäevaks välinäituse

Friedrich Alfred Olbrei VR I/3 (30.08.1893–25.03.1972) oli Eesti Vabariigi elukutseline sõjaväelane koloneli aukraadis. Ta lõpetas Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1915–1916 Riia Polütehnikumi mehaanika osakonnas. 1916 mobiliseeriti Vene armeesse. Lõpetas Peterburis elektrotehnika ja raadiotelegraafia kursused ning nimetati inseneriväe nooremaks allohvitseriks. 1917 sooritas ta eksternina Peterburi Nikolai Inseneride Kooli juures inseneriväe ohvitseri eksamid, 1918 lõpetas lendurvaatlejana Jevpatoria sõjaväelendurite kooli. 24.02.1918 lahkus Vene sõjaväest.

5. märtsil 1918 alustas teenistust Eesti diviisi staabid, 16. novembril Eesti Rahvaväes. 21. novembril 1918 nimetas Eesti Ajutise Valitsuse sõjaminister ta Tallinna Sädetelegraafijaama ülemaks. 1919-1920 oli F.Olbrei  Sädetelegraafi Valitsuse ja sõjaväe sädetelegraafi ülem, 1920-1924 Sädetelegraafi roodu/kompanii ülem, 1924-1925 Sidepataljoni raadiokompanii ülem, 1926-1933 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppetöökodade ülem ja 1933-1934 sidepataljoni ülem.

1923-1925 õppis stipendiaadina Prantsusmaal Toulouse´i Ülikooli elektrotehnika instituudis, sai elektriinseneri kutse. 1926-1933 oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse lektor ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud ning inseneriväe eriala juhataja.

Aastast 1927 osaühingu Raadio-Ringhääling juhatuse liige ja tehniline nõustaja.

1934-1940 Riigi Ringhäälingu juhataja. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad; soetati esimesed salvestusseadmed ja pandi alus heliarhiivile; rajati Türile Euroopa moodsaima mastantenniga raadiosaatejaam ja maale raadiokuulamise hõlbustamiseks rohkem kui 300 akulaadimispunkti; valmis Baltimaade esimene reportaažibuss „Hõbehall“, hangiti Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid ja alustati raadioomaja ehitamist.

21. augustil 1940 vabastati ametist. 1940-1941 töötas Sidevalitsuse raadiokeskuse peainsenerina.

F. Olbrei oli osaühingu Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET; see alustas tegevust 1935) üks asutajaid ja juhatuse liige Nõukogude okupatsiooni alguseni.

9. augustil 1941 sai reservpolkovnikuna mobilisatsioonikutse. Oli Ivdelis mangaanikaevanuse laojuhataja, Eesti laskurdiviisi sideülem ja 1942-1944 Tjumeni sõjakooli sideala õppejõud.

1944 vangistati süüdistatuna spionaažis ja vandenõu-osaluses. Oli vangilaagris Kuibõševi oblastis, töötades laagrihaiglas röntgenitehnikuna. Vabanemise järel (1951) saadeti asumisele Krasnojarski kraisse. 1956 vabanes asumiselt ja naasis Eestisse. 1957 rehabiliteeriti, taastati tema kodanikuõigused ja sõjaväeline auaste.

Töötas Vabariikliku Röntgenoloogiajaama ja Tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhatajana. 1963-1972 oli Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo tehnikateabe ja patendiekspert.

Ringhäälingumuuseumi näitus meenutab andekat inseneri ja raadiomeest, kes oma tegevusega mõjutas põhjapanevalt tehnilise hariduse, ringhäälingu ning raadiotööstuse arengut Eestis .

Näituse fotod pärinevad Rahvusarhiivi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Eesti Ringhäälingumuuseumi kogudest ning Aina Palmi arhiivist.

Laupäeval, 20. mail toimub järjekorras neljateistkümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja „Öös on liikumist!“.

Eesti Ringhäälingumuuseum ootab muuseumiööl külalisi kell 18-23. Püsinäitusel on võimalus liikuda tagasi aega, mil raadiokuulaja pidi vastuvõtja soovitud jaamal hoidmiseks pidevalt nuppe kruttima, ning kui telekanalit tahtsid vahetada, tuli diivanilt tõusta. Saab kuulata ajalooliste raadiovastuvõtjate heli ja vaadata end koos telestaaridega ekraanilt.

Muuseumiööl maksab sissepääs vaid 1 euro.

Ringhäälingumuuseum ootab lastaialapsi muuseumitundi. 

Nelikümmend viis minutit kestva programmi käigus tehakse miniekskursioon muuseumi püsinäitusel. Uuritakse vanu raadioid ja televiisoreid ning püütakse mõned neist tööle panna. Seejärel salvestatakse helistuudios oma kuuldemäng „Koerte kohus“.

Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.