Möödus 100 aastat Eesti esimese raadioorganisatsiooni asutamisest

1. novembril 1924 registreeriti (asutati) Eesti esimene ringhäälinguorganisatsioon – osaühisus Raadio-Ringhääling. Asutajatena kirjutasid põhikirjale alla A. Tamm, H. Oll-Reinson, E. Rosenvald, H. Normak, H. Torokoff ja E. Tranberg. Osaühisuse eesmärgiks oli raadiokontseritde korraldamine, raadiotarvete valmistamine ja müük ning raadioasjanduse arendamine.

Esimese saateni (ringhäälingu alguseni) jõuti 18. detsembril 1926. Saade läks eetrisse osaühisuse Raadio-Ringhääling stuudiost, mis asus Tallinnas, Pikk tänav 43. Ringhäälingu avas haridusminister Jaan Lattik, kõnelesid teedeministri abi Karl Jürgenson ja osaühisuse Raadio-Ringhääling juhatuse esimees Aleksander Tamm. Saate kontsertosas esinesid Aleksander Arder ja Artur Lemba ning trio koosseisus Hugo Schütz (viiul), Alfred Vaarman (tšello) ja Anna Savitski (klaver). Avaõhtul kõlas Eesti raadioeetris Tšaikovski, Eberle ja Raimond Kulli muusika, trio esitas Urbachi “Fantaasiat”.

Esimestel nädalatel koostasid  saatekava ja korraldasid saadete eetrisse andmist vaheldumisi ringhäälingu asjaajaja Hans Oll-Reinson (Leinsaar) ja juhatuse esimees Aleksander Tamm.

Kümnendal nädalal pärast avasaadet sõlmis osaühisus Raadio-Ringhääling lepingu andeka Felix Mooriga, kes valdas võõrkeeli, oli draamanäitlejana ideaalse hääldusega ja kadestamisväärse emakeelevaistuga. Moorist sai esimene kutseline saadete autor, teadustaja, reporter, saatejuht, toimetaja, kuuldemängude lavastaja ja raadioõhtute korraldaja.

1. novembril 1927 kolisid raadiotegijad Estonia teatrimaja kolmandale korrusele, kus kontserdisaali ja teatrimaja vahele oli välja ehitatud stuudio. Raadiolevi parandamiseks rakendati 1928. aasta oktoobris tööle Tartu ajutine raadiojaam, 1929. aasta juulis valmis uus saatejaam Lasnamäel.

Neljal esimesel tegevusaastal oli ringhäälingu saatekavas üle 60 ooperi ja opereti, enam kui 400 „Lastetundi“, 110 kontserdi ülekannet, ümmarguselt 2700 loengut, üle 200 reportaaži, vähemalt 1600 stuudiokontserti, 250 kirjandus- ja lugemistundi ning avalikku raadioõhtut.

Fotol: Osaühisuse Raadio-Ringhääling esimene juhatuse esimees Aleksander Tamm (vasakul) ja esimene asjaajaja (tegevdirektor) Hans Oll-Reinson (Leinsaar).

Eesti Ringhäälingumuuseumi fotokogu.

 

Vikerraadio “Eesti lugu” kutsub muuseumisse avalikule salvestusele

20. septembril kell 13.45 ootab Vikerraadio kuulajaid ja ajaloohuvilisi raadiosaate “Eesti lugu” avalikule salvestusele Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil.

20. sünnipäeva tähistav „Eesti lugu“ annab avalikul salvestusel võimaluse kohtuda ajaloosarja autori Piret Kriivaniga ja kuulata Tartu Ülikooli kaasprofessori Ago Pajuri haaravat sissevaadet Türi kihelkonna ajalukku ning 1905. aasta revolutsioonisündmustele.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil toimuval avalikul salvestusel 20. septembril salvestatakse kaks „Eesti lugu“ saadet. Sissepääs on kuulajatele tasuta, salvestus algab kell 14.

Avalikul salvestusel kõneleb esmalt Ago Pajur laiemalt 1905. aasta revolutsiooni tähendusest ja seejärel mässupäevadest Türil ning Türi kihelkonnas: rahvakoosolekutest ja palvekirjade koostamisest, Türi vabrikutööliste mässust ja väljasastumistest Mäeküla ja Kirna mõisas, Vahastu „lahingust“, Tallinna sadama töölisvanema Karl Reindorfi mässusalga tegevus Kuimetsas, Kaius ja  Piiumetsas, karistusalkade terrorist. Seejärel jutustab ajaloolane põnevaid lugusid Türi ajaloost: millal on Türit esimest korda allikates mainitud, kuidas Türi eelmisel sajandivahetusel aleviks kasvas, raudteest ja paberivabrikust ja kõigest sellega seonduvast, ja sellest, kuidas Türi 100 aastat tagasi linnaks sai.

„Eesti lugu“ uus hooaeg
Alanud 20. hooajal käsitleb “Eesti lugu” vasakpoolse poliitika lugu Eestis. Hooaega jääb mitu vasakpoolsusega seotud tähtpäevalist aastanumbrit, sh 120 aastat Tallinnas alanud ja üle Eesti levinud tööliste rahutused ning 100 aastat riigipöördekatsest. Kuidas jõudsid sotsiaaldemokraatlikud ideed Eestisse, missugune on 1905. aasta revolutsiooni tähendus, missugune oli vasakpoolsete poliitikute roll Eesti iseseisvumises, miks leidsid vasakäärmuslikud ideed kõlapinda – nende küsimuste üle arutletakse uuel hooajal alates 8. septembrist. Esimest saadet saab järelkuulata siit: https://vikerraadio.err.ee/1609434304/eesti-lugu-vasakpoolsed-algusaastad

„Eesti lugu“ 20 aastat
4. septembril 2004. aastal oli Vikerraadio kavas esimene saade ajaloosarjast “Eesti lugu”. 20 aasta jooksul on käsitletud erinevaid peatükke Eesti loost, kuidas me 3000 aasta tagant iseseisva riigini välja jõudsime.

Esimesed kõnelejad olid Lauri Vahtre ja Ain Mäesalu, rohkem kui  200 ajaloolase, arheoloogi, koduloo-uurija ja etnoloogi seas on sagedasemad esinejad Ain Mäesalu järel olnud Enn Tarvel, Jüri Kivimäe ning Ago Pajur. Sarja autor on Piret Kriivan.

“Eesti lugu” varamus on tänaseks 808 saadet ning neid on Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest kokku järelkuulatud 3 301 617 korda. Kõige enam on kuulatud saadet “Põhjasõda. Euroopa ja Venemaa”, kus Tartu Ülikooli professor Mati Laur jutustas, millisena on näinud Euroopa Venemaad ja mida on tundnud ja mõelnud Venemaa Euroopa poole vaadates.

20 aasta vältel on sarjas käsitletud ajajärke muinasajast iseseisvuse sünnini, fookusesse on tõstetud ka erinevaid ajaetappe. Näiteks uuriti aastatel 2014-2017 paadipõgenikele pühendatud sarjas, miks on Eestist erinevatel aegadel mindud, olgu itta või läände, ja mis põhjustel tagasi tullakse. Aastatel 2008-2010 meenutati 90. aastapäeva puhul Vabadussõja sündmusi.

 

Haapsalu raadiojaam. 1920. aaastatel

Möödus 100 aastat esimesest raadio katsesaatest

11. mail 1924 tehti ajalugu Haapsalu raadiotelegraafijaamas: kell 9.35 läks sealt eetrisse esimene eestikeelne raadiosaade-kontsert! Esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaste segakoor õpetaja Mihkel Tigase juhatusel.

Saates osalenud Läänemaa Ühisgümnaasiumi tollane õpilane Paul Sammet on hiljem meenutanud: “Laulsime tavalist koolirepertuaari. Seisime poolkaares raadiojaama kõige suuremas ruumis, telefon tõsteti töölauale ja selle mikrofon andis kõik üllatavalt selgelt edasi.“

Katsesaate eesvedajaks oli raadiojaama ülem Ernst Laurman(n). Meeskonda kuulusid veel A. Simonson ja E. Vidrikson. Lainel 2500 m edastatud raadiokontserti kuuldi Tallinnas, Pärnus ja Vändras.

Eesti ringhäälingu avasaade läks 18. detsembril 1926 eetrisse Tallinnast.

Haapsalu raadiojaam. 1920. aaastatel

Haapsalu raadiojaam. 1920. aaastatel

 

Eesti Ringhäälingumuuseumi tegevuse algusest möödus 25 aastat

Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutasid 29. aprillil 1999 Eesti Raadio, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Televisioon, Türi Linnavalitsus ja Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS, kes tunnetasid vajadust Eesti rahvusliku ringhäälingukultuuri ajaloo talletamiseks.

Muuseumi asukohaks valiti Järvamaa väikelinn Türi, sest aastatel 1937–1941 töötas siin Riigi Ringhäälingu raadiosaatejaam. 1937. aastal valminud Türi raadiosaatejaam oli tolle aja moodsaim, selle kolmel tugijalal vabalt seisev antennimast (196,6 m) Euroopas ainulaadne.

Eesti Ringhäälingumuuseumi põhitegevuseks on ringhäälinguajaloo kogumine, uurimine ja vahendamine, samuti meediateadmiste ja -oskuste edendamine nii näitusetegevuse kui ka haridustöö kaudu. Muuseum tegeleb ajaperioodiga alates ringhäälingu algusest (1926) kuni tänapäevani, lähtudes kindlapiirilisest kogumispoliitikast.

Esimese püsinäituse avas muuseum ringhäälingu 75. aastapäeval, 18. detsembril 2001. Tegevusaastate jooksul on muuseum külalistele pakkunud ringhäälingu (nii raadio kui ka televisiooni) ajalugu tutvustavaid näitusi (sealhulgas väljaspool muuseumi), giidituure, muuseumitunde ja -programme ning korraldanud tähtpäevaüritusi. Neist kõigist on osa saanud üle 100 000 külalise.

Pingutame selle nimel, et tekitada huvi rahvuskeelse ringhäälingu ajaloo vastu, pakkuda köitvaid näitusi-üritusi ning meediateadmisi ja -oskusi arendavaid muuseumiprogramme. Ajaloo- ja meediateadmiste pakkumisel arvestame sihtgruppide huvidega.

Mittetulundusühingu liikmeteks on praegu Eesti Rahvusringhääling, Eesti Ringhäälingute Liit,  Levira AS, Türi Vallavalitsus ja Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing.

Koostööks oleme valmis kõigi valdkonna ajaloost, selle säilitamisest ning vahendamisest huvitatutega.

 

Telenäitus

Ringhäälingumuuseum avas uuendatud teleajaloo näituse

Detsembri algusest on Ringhäälingumuuseumis uus teleajaloo püsinäitus. 

Kahe aasta jooksul läbis uuenduskuuri kogu teleajaloo väljapanek. Uuel näitusel antakse ajalooliste tehniliste vahendite, foto- ja videomaterjali ning tekstiraamatute abil ülevaade televisiooni arengust Eestis. Lisaks on külalisel võimalik proovida telesaate tegemist kolmes eri ajastu stuudios, taustaks kunagised ja praegused teletähed.

Näituse foto- ja videomaterjal pärineb Eesti Rahvusringhäälingu, Rahvusarhiivi, Kanal 2, TV3, Delfi Meedia ja Eesti Ringhäälingumuuseumi kogudest. Eksponeeritud tehnika Ringhäälingumuuseumi kogust.

Püsinäituse koostas Juhan Sihver, tekstid kirjutasid Hagi Šein, Aune Unt ja Urmas Loit. Kujundas Silver Vahtre, tehniline teostus on firmadelt Salibar ja Timmet Metall.

Uuendusprojekti toetas Muinsuskaitseamet läbi „Muuseumide kiirendi“ programmi.

Telenäitus

Telenäitus

Friedrich-Alfred Olbrei välinäitus

Ringhäälingumuuseum avas Riigi Ringhäälingu rajaja Friedrich-Alfred Olbrei 130. sünniaastapäevaks välinäituse

Friedrich Alfred Olbrei VR I/3 (30.08.1893–25.03.1972) oli Eesti Vabariigi elukutseline sõjaväelane koloneli aukraadis. Ta lõpetas Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1915–1916 Riia Polütehnikumi mehaanika osakonnas. 1916 mobiliseeriti Vene armeesse. Lõpetas Peterburis elektrotehnika ja raadiotelegraafia kursused ning nimetati inseneriväe nooremaks allohvitseriks. 1917 sooritas ta eksternina Peterburi Nikolai Inseneride Kooli juures inseneriväe ohvitseri eksamid, 1918 lõpetas lendurvaatlejana Jevpatoria sõjaväelendurite kooli. 24.02.1918 lahkus Vene sõjaväest.

5. märtsil 1918 alustas teenistust Eesti diviisi staabid, 16. novembril Eesti Rahvaväes. 21. novembril 1918 nimetas Eesti Ajutise Valitsuse sõjaminister ta Tallinna Sädetelegraafijaama ülemaks. 1919-1920 oli F.Olbrei  Sädetelegraafi Valitsuse ja sõjaväe sädetelegraafi ülem, 1920-1924 Sädetelegraafi roodu/kompanii ülem, 1924-1925 Sidepataljoni raadiokompanii ülem, 1926-1933 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppetöökodade ülem ja 1933-1934 sidepataljoni ülem.

1923-1925 õppis stipendiaadina Prantsusmaal Toulouse´i Ülikooli elektrotehnika instituudis, sai elektriinseneri kutse. 1926-1933 oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse lektor ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud ning inseneriväe eriala juhataja.

Aastast 1927 osaühingu Raadio-Ringhääling juhatuse liige ja tehniline nõustaja.

1934-1940 Riigi Ringhäälingu juhataja. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad; soetati esimesed salvestusseadmed ja pandi alus heliarhiivile; rajati Türile Euroopa moodsaima mastantenniga raadiosaatejaam ja maale raadiokuulamise hõlbustamiseks rohkem kui 300 akulaadimispunkti; valmis Baltimaade esimene reportaažibuss „Hõbehall“, hangiti Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid ja alustati raadioomaja ehitamist.

21. augustil 1940 vabastati ametist. 1940-1941 töötas Sidevalitsuse raadiokeskuse peainsenerina.

F. Olbrei oli osaühingu Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET; see alustas tegevust 1935) üks asutajaid ja juhatuse liige Nõukogude okupatsiooni alguseni.

9. augustil 1941 sai reservpolkovnikuna mobilisatsioonikutse. Oli Ivdelis mangaanikaevanuse laojuhataja, Eesti laskurdiviisi sideülem ja 1942-1944 Tjumeni sõjakooli sideala õppejõud.

1944 vangistati süüdistatuna spionaažis ja vandenõu-osaluses. Oli vangilaagris Kuibõševi oblastis, töötades laagrihaiglas röntgenitehnikuna. Vabanemise järel (1951) saadeti asumisele Krasnojarski kraisse. 1956 vabanes asumiselt ja naasis Eestisse. 1957 rehabiliteeriti, taastati tema kodanikuõigused ja sõjaväeline auaste.

Töötas Vabariikliku Röntgenoloogiajaama ja Tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhatajana. 1963-1972 oli Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo tehnikateabe ja patendiekspert.

Ringhäälingumuuseumi näitus meenutab andekat inseneri ja raadiomeest, kes oma tegevusega mõjutas põhjapanevalt tehnilise hariduse, ringhäälingu ning raadiotööstuse arengut Eestis .

Näituse fotod pärinevad Rahvusarhiivi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Eesti Ringhäälingumuuseumi kogudest ning Aina Palmi arhiivist.

Ringhäälingute Liit liitus muuseumi toetajatega

Alates juunist 2023 on Eesti Ringhäälingute Liit (ERL) jälle mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseumi liige. 1999. aastal oli ERL üks muuseumi asutajaid ning on olnud muuseumi loomise-arendamise eestvedajaid. Vahepeal ei võimaldanud olud ERL-il muuseumitegevuses kaasa lüüa.

Ringhäälingute liit asutati 1992. aastal ning esindab eraring­häälingu­organisatsioo­nide huve. ERL-i on koondunud valdav enamik Eesti ring­häälingu­organisat­sioone. Alates 1996. aastast annab ERL iga-aastaselt välja Kuldmikrofoni – märkimaks ära silmapaistvaid saavutusi raadio- ja televisioonieetris.

Mittetulundusühingul Eesti Ringhäälingumuuseum on nüüd viis liiget – ERR, ERL, Türi vald, AS Levira ja Ringhäälingumuuseumi toetajate ühing.

Muuseumiöö Ringhäälingumuuseumis

Laupäeval, 20. mail toimub järjekorras neljateistkümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja „Öös on liikumist!“.

Eesti Ringhäälingumuuseum ootab muuseumiööl külalisi kell 18-23. Püsinäitusel on võimalus liikuda tagasi aega, mil raadiokuulaja pidi vastuvõtja soovitud jaamal hoidmiseks pidevalt nuppe kruttima, ning kui telekanalit tahtsid vahetada, tuli diivanilt tõusta. Saab kuulata ajalooliste raadiovastuvõtjate heli ja vaadata end koos telestaaridega ekraanilt.

Muuseumiööl maksab sissepääs vaid 1 euro.

Eesti Ringhäälingumuuseumi projekt “Telajaloo näituse uuendamine”.

Muinsuskaitseamet toetas muuseumi uuendusprojekti

Eesti Ringhäälingumuuseumi projekt “Telajaloo näituse uuendamine”.

Muinsuskaitseamet toetas muuseumide kiirendi taotlusvooru raames 25 projekti rohkem kui 900 000 euro ulatuses. Toetuse sai ka Eesti Ringhäälingumuuseumi projekt “Teleajaloo näituse uuendamine”.

Muuseumide kiirendi taotlusvoorust said toetuse Eesti mööbliajaloo näitus Rehbinderi majas Rakveres, Eesti Vabaõhumuuseum, Kondase keskus, Eesti Ringhäälingumuuseum, Põltsamaa veinikelder, Tartu Linnamuuseumi KGB kongid, Tartu Mänguasjamuuseum ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, Niguliste muuseum ja Tallinna Linnamuuseum. Lisaks mitmed ajutised näitused.

„Alustasime teleajaloo näituse uuendamist möödunud aastal omateenitud tuludega, mis tähendab, et näituse rahastajateks olid kõik külalised, kes muuseumi pileti ostsid. Aasta lõpuks suutsime realiseerida 40% kavandatust. Ettevõtmine on muuseumi võimalusi arvestades väga kulukas. Muinsuskaitseameti toetuse abil saame tõenäoliselt olulisema osa kavandatust valmis,” ütles muuseumi juht Juhan Sihver.

Eesti Ringhäälingumuuseum on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud mittetulundusühing, mille tegevust saab toetada annetusega muuseumi arveldusarvele EE462200221012443256 (märksõna: annetus).

 

Muuseum ootab külla mudilasi

Ringhäälingumuuseum ootab lastaialapsi muuseumitundi. 

Nelikümmend viis minutit kestva programmi käigus tehakse miniekskursioon muuseumi püsinäitusel. Uuritakse vanu raadioid ja televiisoreid ning püütakse mõned neist tööle panna. Seejärel salvestatakse helistuudios oma kuuldemäng „Koerte kohus“.

Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.