Ringhäälingumuuseum päästis hävimisest vana toruvaljuhääldi

Eesti ringhäälingumuuseum lasi restaureerida Jõgevamaalt leitud 1920. aastatest pärit toruvaljuhääldi ehk kõvasträäkija.

Elumaja pööningult prahi seest üksikosadena leitud valjuhääldi jõudis muuseumisse nii halvas seisus, et tuli kaaluda, kas arvata ese muuseumi kogusse või sellest loobuda. Kuna selliseid raadio algusaegadest pärit valjuhääldi näiteid oli muuseumi kogus vaid kaks, otsustati see  siiski põhikogusse vastu võtta ja restaureerida.

Restaureerimistööd teostas Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Tööde hulka kuulus valjuhääldi korpuse elektrolüütiline töötlus, korrosioonipesade mehaaniline töötlus, keemiline puhastus, värvi ja polükraamse kirjaga värvitud ala taastamine ning konserveerimine.

Üle tuhande euro maksnud retsaureerimise kulud katsid AS Levira, Türi Vallavalitsus, AS Postimees Grupp, Eesti Rahvusringhääling, AS Taevaraadio ja TV3.

Alates kuueteistkümnendast jaanuarist on restaureeritud kõvasträäkija muuseumi püsinäitusel kõigile uudistamiseks.

Muuseum ootab avalikule salvestusele

Laupäeval, 3.  novembril kell 13 ootab muuseum huvilisi taas avalikule salvestusele. Veelkord tõstetakse 1938. aastal Berliini firmas Sander ja Janzen valmistatud plaadilõikajalt „Saja Synchron“ klaas ja eakas salvestusseade pannakase korraks  tööle. Publik saab osa unikaalsest salvestusest ja hiljem selle esmakordsest kuulamiskogemusest.

Kavas on Raul Kelleri hommage Felix Moorile („Vestlused Felix Mooriga“) ja Hello Upani eksperimentaalne live. Juhan Sihver räägib salvestusseadmetest ja salvestamisest Riigi Ringhäälingus.

Teletorn ja Ringhäälingumuuseum pakuvad teletööd tutvustavat programmi

Tallinna Teletorn ja Eesti Ringhäälingumuuseum pakuvad koostöös paketti „Televisioonist Teletornis ja Ringhäälingumuuseumis“.

Programm algab Teletornis, kus tehakse ajarännak 1980. aastatesse ja räägitakse, miks on Teletorn üks tähtsaim saatejaam Eestis. Tehnikaruumides uuritakse, mida on tarvis selleks, et telesaade valmiks ning vaatajateni jõuaks. Proovida saab teldiktori tööd ja osaleda teleuudiste mängus.

Eesti Ringhäälingumuuseumis räägitakse televisiooni ja telerivaatamise ajaloost ning käivitatakse huvitavamaid vastuvõtjaid. Seejärel valmistatakse ette uudislood ning salvestatakse oma uudistesaade. Salvestis saadetakse osalejatele nädala jooksul.

Kestus: 90 minutit Tallinna Teletornis + 90 minutit Eesti Ringhäälingumuuseumis (Türil)

Hind: 10 eurot üks osaleja (tasutakse Teletornis, sisaldab mõlema muuseumi pääsmeid ja programmi)

Tellimine: teletorn@teletorn.ee

Radioola Estonia 3

Muuseumiöö Eesti Ringhäälingumuuseumis 14. mail

14. mail toimub järjekorras kaheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel aastal kannab pealkirja “Öös on laineid”. Eesti Ringhäälingumuuseum on muuseumiööl avatud kell 18-23 ja sissepääs on kõigile tasuta.

Ringhäälingumuuseumi salvestustoas pannakse muuseumiööl „eetrilainete püüdmiseks“ tööle radioola Estonia-3, milliseid raadiotehas „Punane RET“ valmistas ajavahemikul 1962-64 kokku 23 717 eksemplari. 12 lambiline, 8 laineala ja eraldatud akustilise süsteemiga kõrgema klassi radioola oli 1960.aastate esimese poole üks uhkemaid, mille kohta reklaamis öeldi, et see „omab meeldiva ajakohase kujunduse ja sobib moodsaisse elu- ja tööruumidesse.“

Muuseumiöö külaliseks on insener Mati Tähemaa, kes seekord püüab majapidamisnööri, vett, akvaariumi, elektrimootorit, pingeregulaatorit ja muid käepäraseid vahendeid kasutades raadiolained nähtavaks teha.

Gunnar Vaidla. 1940. Foto muuseumi kogust

Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Ringhäälingumuuseum ja Eesti Rahvusringhääling tähistavad 88 aasta möödumist ringhäälingu sünnist Eestis.

18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Seda ajaloolist tähtpäeva tähistab Eesti Ringhäälingute Liit koos Eesti Ringhäälingumuuseumi ja Eesti Rahvusringhäälinguga 18. detsembril 2014 kell 13:00 algava üritusega Tallinna Teletornis.

Aastapäeva ürituse raames valmib traditsiooniline ühisraadiosaade, mis  läheb samaaegselt eetrisse ERL-i liikmetest juturaadio formaadiga jaamades. Raadiosaates selgub Eesti Ringhäälingute Liidu poolt välja antava aastapreemia – Kuldmikrofon 2014 – laureaat.

Raadiosaade algab kell 14.05. Saadet juhivad Margitta Otsmaa ja Kristjan Gold, muusikalise poole eest hoolitseb ansambel Wilhelm.