Eesti Ringhäälingumuuseumi tegevuse algusest möödus 25 aastat
Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutasid 29. aprillil 1999 Eesti Raadio, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Televisioon, Türi Linnavalitsus ja Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS, kes tunnetasid vajadust Eesti rahvusliku ringhäälingukultuuri ajaloo talletamiseks.
Muuseumi asukohaks valiti Järvamaa väikelinn Türi, sest aastatel 1937–1941 töötas siin Riigi Ringhäälingu raadiosaatejaam. 1937. aastal valminud Türi raadiosaatejaam oli tolle aja moodsaim, selle kolmel tugijalal vabalt seisev antennimast (196,6 m) Euroopas ainulaadne.
Eesti Ringhäälingumuuseumi põhitegevuseks on ringhäälinguajaloo kogumine, uurimine ja vahendamine, samuti meediateadmiste ja -oskuste edendamine nii näitusetegevuse kui ka haridustöö kaudu. Muuseum tegeleb ajaperioodiga alates ringhäälingu algusest (1926) kuni tänapäevani, lähtudes kindlapiirilisest kogumispoliitikast.
Esimese püsinäituse avas muuseum ringhäälingu 75. aastapäeval, 18. detsembril 2001. Tegevusaastate jooksul on muuseum külalistele pakkunud ringhäälingu (nii raadio kui ka televisiooni) ajalugu tutvustavaid näitusi (sealhulgas väljaspool muuseumi), giidituure, muuseumitunde ja -programme ning korraldanud tähtpäevaüritusi. Neist kõigist on osa saanud üle 100 000 külalise.
Pingutame selle nimel, et tekitada huvi rahvuskeelse ringhäälingu ajaloo vastu, pakkuda köitvaid näitusi-üritusi ning meediateadmisi ja -oskusi arendavaid muuseumiprogramme. Ajaloo- ja meediateadmiste pakkumisel arvestame sihtgruppide huvidega.
Mittetulundusühingu liikmeteks on praegu Eesti Rahvusringhääling, Eesti Ringhäälingute Liit, Levira AS, Türi Vallavalitsus ja Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing.
Koostööks oleme valmis kõigi valdkonna ajaloost, selle säilitamisest ning vahendamisest huvitatutega.