Guido Pandi mälestusnäitus

27. septembrist novembri lõpuni on muuseumis avatud Eesti Televisiooni kunstniku Guido Pandi (1922-2018) mälestusnäitus. Väljapanekus saab näha Guido Pandi loodud telesaadete algustiitreid ja fotosid kunstnikust töösituatsioonis.

Guido Pant lõpetas 1941 Tallinna 7. Keskkooli ja 1950 dekoratsiooni erialal Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi. Töötas 1950-1953 Draamateatris. Oli 1956-57 Eesti Televisiooni kunstnik-dekoraator, 1957-65 kunstnik-šriftist ja 1965-1989 kunstnik-lavastaja.

Kunstniku tööd pärinevad tema tütre Kristi Einlo kogust, näituse fotod Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist ja erakogudest.

Teleajaloo näitus kuni 12. juulini suletud

Seoses uuendamisega on muuseumi teleajaloo näitus kuni 12. juulini suletud

Kuuldemängukevad Ringhäälingumuuseumis

Muuseum ootab kuuldemängu huvilisi kuuldelugusid lavastama-salvestama. Stsenaariumid on muuseumi poolt, rollid ja helitaustad loovad programmis osalejad. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.

Programm algab giidituuriga muuseumi raadionäitusel. Räägime põnevaid lugusid raadio ja raadiotööstuse ajaloost, kuulame arhiivihelisid ning käivitame ajaloolisi raadiovastuvõtjaid.

Kuuldemängutoas tutvustame kuuldemängu ajalugu, räägime Raadioteatris loodava teatrikunsti eripärast ja kuulame näiteid erinevate ajastute kuuldemängudest. Seejärel valime sobiva stsenaariumi ja lavastame-salvestame oma kuuldemängu.

Kuuldemängu lavastamiseks pakume rahvajuttude ning Silvi Väljali, Juhan Saare, Eno Raua, Oskar Lutsu, Anton Hansen Tammsaare, Kerttu Soansi ja Andrus Kivirähki loomingu põhjal koostatud stsenaariume.

Programmi hind: 6 eurot üks osaleja

Kestus: 90-120 minutit (olenevalt stsenaariumi valikust)

Info ja tellimine: 385 7055, rhmuuseum(ät)rhmuuseum.ee

Ajakirjanik ja kirjanik Ott Kool

Ott Kooli mälestustahvel Rakverre

Ajakirjanik ja kirjanik Ott Kool

Ajakirjanik ja kirjanik Ott Kool

Tänavu 20. augustil tähistasime Eesti Vabariigi taastamise 30. aastapäeva ja sel puhul meenutati paljusid neid, kellel oli oluline osa meie liikumises teel vabaduse poole. Üks väga olulisi isikuid sel teekonnal oli ajakirjanik Ott Kool, kes on jäänud teenimatult unustusse.

25. mail möödus 35 aastat Eesti Raadio saatest „Mikrofoorum“, kus Virumaa korrespondent Ott Kool tegi esimest korda avalikuks Moskva plaani alustada Virumaal fosforiidi suurejoonelist kaevandamist ning tuua siia juurde tuhandeid töölisi. See saade oli meie fosforiidisõja avapauk.

Eesti Ajakirjanike Liit jäädvustab Ott Kooli mälestust tahvli avamisega Ott Kooli kunagise stuudio seinal Rakveres aadressil Rohuaia 6 Ott Kooli sünniaastapäeval 12. novembril. Ott Kooli mälestuse jäädvustamist võivad toetada kõik, kes peavad oluliseks tema kauaaegset tööd Eesti Raadios, tegutsemist virulaste eestseisjana ja Eesti riigi iseseisvuse taastajana.

Kui soovite mälestuse jäädvustamisele kaasa aidata, siis annetuse palume kanda EALi Coop panga kontole EE164204278617261206, selgituseks “Ott Kool”.

Kirjanik ja ajakirjanik Ott Kool (1930-2000) oli põline virulane. Ta sündis Toolse külas metsavahi peres, õppis Kunda ja Karepa koolis ning Kohtla-Järve tööstuskoolis ja õhtukeskkoolis. Elas sealkandis terve elu ja on maetud Kunda kalmistule.

Ta kuulus nii ajakirjanike kui ka kirjanike liitu, oli nii Eesti Kongressi, Eesti Komitee kui ka Põhiseaduse Assamblee liige. Teda on pärjatud Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemiaga (1968), 1988. aastal tunnustati teda Karl Ernst von Baeri medaliga ning samal aastal sai temast teeneline ajakirjanik.

Ent oma suurima autasu, koha rahva südames, pälvis ta oma pea 40aastase raadiotööga. 1961 aastal sai temast Põhja-Eesti korrespondent ja sellest ajast hoidis ta virulaste tegemistel silma peal ning jagas neid kogu Eestiga. Just tema oli aastakümneid virulaste avalik eestkõneleja, teda kuulati ja teda pandi tähele. Rääkimata tema osatähtsusest laulvas revolutsioonis ja Eesti iseseisvuse taastamisel.

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus

Lisateave:
Piret Kriivan
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige
piret.kriivan(ät)err.ee

Sünnipäev Ringhäälingumuuseumis

Ringhäälingumuuseum kutsub muuseumisse sünnipäeva tähistama. Muuseumi moodi sünnipäeva tähistades saate ühendada meelelahutuse ja uued teadmised ning kaasa videomälestuse toredast sündmusest.

Programmi käigus saavad sünnipäevalaps ja tema külalised teha giidiga ringkäigu muuseumi püsinäitusel. Räägime huvitavaid lugusid ringhäälingu ajaloost, kuulame-vaatame arhiivisalvestisi ja käivitame ajaloolisi vastuvõtjaid. Järgneb sünnipäevasaate salvestamine muuseumi  „telestuudios“.

Sünnipäevasaade on telesaade sünnipäevalapsest ja sünnipäevalapsele. Saate täpse plaani koostame koostöös tellijaga, saatejuhi valime külaliste hulgast, ühiseid tegemisi meenutama ja häid soove ütlema võiksid „saatesse tulla“  kõik sünnipäevalapse külalised.

Muuseum pakub abi kaamera ja mikrofoniga „suhtlemisel“, muuseumilt on ka saate salvestamine ja montaaž. Külalistel palume kaasa võtta naeratused, head soovid, meenutused ning võimalusel fotod ühistest tegemistest.

Valminud telsaate saadame sünnipäevalapsele seitsme päeva jooksul pärast külastust.

Programmi kestus: 90-240minutit (vastavalt tellija soovile)

Hind: 10 eurot osaleja kohta

Tellimine: 513 9985

Rahvusvaheline muuseumipäev

Teisipäeval, 18. mail on rahvusvaheline muuseumipäev.
Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub kõiki raadio- ja teleajaloo huvilisi sel päeval külla. Traditsiooniliselt on sel päeval sissepääs muuseumisse tasuta.
Muuseum on avatud 10-17.

Taas avatud

19. mail avab Eesti Ringhäälingumuuseum külalistele taas uksed. Muuseum on avatud tavapärastel lahtiolekuaegadel ja tavapärase hinnakirja alusel.

Külalistel tuleb arvestada tervisekaalutlustel kehtestatud eritingimustega. Muuseumisse lubatakse maksimaalselt 10-liikmelistes gruppides, järgida tuleb 2+2 reeglit (v.a. pered), kasutada käte desinfitseerimisvahendit ja jätta üleriided iseteenindavasse garderoobi.

Riskirühma kuulujatel palume võimalusel muuseumis kanda maski.

Kuuldemängukevad Ringhäälingumuuseumis

Muuseum ootab kuuldemängu huvilisi kuuldelugusid lavastama-salvestama. Stsenaariumid on muuseumi poolt, rollid ja helitaustad loovad programmis osalejad. Valminud kuuldemäng saadetakse osalejatele nädala jooksul.

Programm algab giidituuriga muuseumi raadionäitusel. Räägime põnevaid lugusid raadio ja raadiotööstuse ajaloost, kuulame arhiivihelisid ning käivitame ajaloolisi raadiovastuvõtjaid.

Kuuldemängutoas tutvustame kuuldemängu ajalugu, räägime Raadioteatris loodava teatrikunsti eripärast ja kuulame näiteid erinevate ajastute kuuldemängudest. Seejärel valime sobiva stsenaariumi ja lavastame-salvestame oma kuuldemängu.

Kuuldemängu lavastamiseks pakume rahvajuttude ning Silvi Väljali, Juhan Saare, Eno Raua, Oskar Lutsu, August Kitzbergi, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula, Kerttu Soansi ja Andrus Kivirähki loomingu põhjal koostatud stsenaariume.

 

Programmi hind: 5 eurot üks osaleja

Kestus: 90-120 minutit (olenevalt stsenaariumi valikust)

Info ja tellimine: 385 7055, rhmuuseum[ät]rhmuuseum.ee

Muuseum tähistab ülemaailmset raadiopäeva

13. veebruaril on ülemaailmne raadiopäev. Raadiopäeva puhul on Ringhäälingumuuseum kõigile tasuta avatud ja kutsub tutvuma ringhäälingu ajalooga ning mõtlema raadio rolli üle tänases ühiskonnas.

Kell 11 ja kell 16 algavad tasuta giidituurid muuseumi raadionäitusel. Meenutame esimese raadiojaama asutajaid, algusaastate saadete tegijaid,  Euroopa moodsaima saatejaama ehitamist Türile ning kuulame arhiivihelisid ajalooliste raadiovastuvõtjatega.

Muuseumi kuuldemängutoas on huvilistel võimalus kogu päeva jooksul salvestada lühikuuldemänge. Salvestusaeg tuleb eelnevalt kokku leppida telefonil 385 7055.

UNESCO poolt ellu kutsutud ülemaailmset raadiopäeva tähistatakse alates 2012. aastast.