Muuseumiöö

Muuseumiöö Ringhäälingumuuseumis

Laupäeval, 19. mail toimub järjekorras kümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on pidu”. Muuseumides toimub kümneid eriekskursioone, töötubasid, kontserte, etendusi, tantsuõhtuid  ja muud. Kokku võtab  tänavu muuseumiööst osa üle 200 muuseumi, arhiivi, kiriku ja mõisa.

Eesti Ringhäälingumuuseum on muuseumiööl kõigile tasuta avatud kell 18-23. Uudistada saab täiendatud püsinäitust, mille kohta giid on valmis huvilistele selgitusi jagama. Raadionäitusel käivitatakse „kõvasträäkija“ ja vastuvõtjad Pioneer (1935), Philips BD 733 ( 1953), Estonia (1958) ning Estonia-3 (1965).

Muuseumiöö

Muuseumiöö

EV100 projekt “Kunstnikud kogudes” viib kokku kunstnikud ja väikemuuseumid üle Eesti

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast inspireeritud projekt “Kunstnikud kogudes” viib kokku kümme Eesti kaasaegset kunstnikku ja väikemuuseumit üle Eesti. Näitustesari tõmbab tähelepanu kogukondlikule kultuuripärandile ning pakub selle mõtestamiseks ja kaasajaga sidumiseks uusi viise.

 Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluva projekti „Kunstnikud kogudes“ raames viibivad kunstnikud valitud muuseumi juures residentuuris, mille jooksul tutvuvad selle ajaloo, kujunemise, igapäevase toimimise ning kogudega. „On rõõm tõdeda, et muuseumitel on olnud valmidus lasta kunstnikud oma köögipoolele. Projektis osaleva kunstniku jaoks on see eksperimentaalne projekt aga võimalus õppida süvitsi tundma ühte Eesti paika või teemat, astuda kõrvale tavapärasest galerii-ringlusest ning panna proovile oma ideed, töömeetodid ja hoiakud,“ sõnas üks projektijuhtidest Maarin Ektermann.

Kümne residentuuri tulemusena valmivad kümme näitust, mis on inspireeritud muuseumi püsiekspositsioonist või muuseumi kogude tõlgendamisest. „Kunstnikud töötamas muuseumi kollektsioonidega või arhiivides on Lääne kaasaegses kunstis küllaltki levinud praktika, kuid Eestis on sellise haardega projekt esmakordne. Projekti keskmes on selle regionaalne mõõde, võimalus uurida põhjalikumalt Eesti eri paikade igapäeva- ja pärandielu ning töötada koos kohaliku kogukonnaga,“ selgitas kaaskorraldaja Mary-Ann Talvistu.

Projektis osalevad:

  • Raul Keller ja Eesti Ringhäälingumuuseum Türil
  • Mihkel Ilus ja A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel
  • Jass Kaselaan ja Saaremaa Muuseum Kuressaares
  • Marge Monko ja Võrumaa Muuseum
  • Laura Põld ja Kunda Tsemendimuuseum
  • Flo Kasearu ja Koidula Muuseum Pärnus
  • Jaanus Samma ja Liivi Muuseum Alatskivil
  • Jevgeni Zolotko ja Sillamäe Muuseum
  • Eva Mustonen ja Seto Talumuuseum Värskas
  • Aet Ader & Laur Kaunissaare ning Narva-Jõesuu Koduloomuuseum

 

Projekti veavad kunstiteadlased Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu (Kumu Kunstimuuseum) ning graafiline disainer on Viktor Gurov.

Rohkem infot: http://proloogkool.eu/kunstnikudkogudes

FB: https://www.facebook.com/kunstnikudkogudes/

#kunstnikudkogudes #EV100kunstiprogramm

 

EV100 kunstiprogrammi korraldavad Riigikantselei Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond koos kunstiprogrammi koordineerivate Kaasaegse Kunsti

Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega. Täpsema info programmi ürituste kohta leiab https://www.ev100.ee/et/kunstnikudkogudes

ja www.EV100.ee/kunst.

Ringhäälingumuuseum on Eesti Vabariigi 100. aastapäeval avatud

Eesti Vabariigi 100. aastapäeval on Eesti Ringhäälingumuuseum avatud kella kümnest kuni kella kolmeni. Külastamine on 24. veebruaril kõigile tasuta.

Ringhäälingumuuseumi püsinäitusel saab tutvuda raadio ja televisiooni ajalooga.
Eksponeerime vastuvõtjaid, ringhäälinguajaloos olulist rolli etendanud isikute vahakujusid, reporterite töövahendeid, fotomaterjale, ning ringhäälingu stuudio- ja saatetehnikat.

Eesti Ringhäälingumuuseum on mittetulundusühing, mis asutati 29. aprillil
1999 ja mille liikmeteks on Türi Vallavalitsus, AS Levira, Eesti Rahvusringhääling ning Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing.

Jaama ehitamine 1937

Türi saatejaama lugu

Eesti Ringhäälingumuuseumi fotonäitust „Türi saatejaama lugu“ saab vaadata  Türi muuseumis. Näitusega tähistatakse saatejaama valmimise 80. aastapäeva.

Näitusel eksponeeritud 55 foto abil jutustatakse vaatajale kunagise Euroopa moodsaima antennimastiga saatejaama lugu selle rajamise algusest kuni hävitamiseni. Piltidelt saab jälgida vundamendikraavide kaevamist, hoonete müüride kerkimist, jahutusvee tiigi rajamist ja 196,6 meetri kõrguse antennimasti püstitamist. Näituse viimane foto on purustatud jaamast.

Riigi Ringhäälingu Türi saatejaama ehitustöödega alustati 1936. aasta suvel, tööd alustas jaam 15. detsembril 1937. Raadiosaatejaam õhiti taganeva Punaarmee poolt suvel 1941.

Näitus jääb avatuks 2018.a. jaanuari lõpuni.

Eesti Ringhäälingumuuseum uueneb

Kahe aasta jooksul loodetakse leida vajalikud vahendid ja avada senisest ülevaatlikum väljapanek ringhäälingu ning raadiotööstuse ajaloost.

Muuseumi direktori Juhan Sihvri sõnul on praegu eksponeeritav raadionäitus koostatud aastatel 2000-2001, mil muuseum oli veel loomisjärgus, muuseumikogu tagasihoidlik ja seetõttu ei saanud koostajad eesmärgiks seada ringhäälinguloo „jutustamist“ vaid piirdusid nn. tulmenäitusega. Täna on muuseumi kogus ligi 4000 museaali ning seega olemas võimalused sisuka ja huvitava väljapaneku loomiseks.

Praguseks on vastavalt uuenduste kavale muuseumihoone välisseinale paigaldatud temaatiline mininäitus ja laiendatud raadiovastuvõtjate väljapanekut.

Eesti ringhäälingumuuseumi arendamist toetavad Türi vallavalitsus, MTÜ Ringhäälingumuuseumi toetajate ühing ja LEADER programm.

Muuseumiöö Ringhäälingumuuseumis

Laupäeval, 20. mail toimub järjekorras üheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mänge”. Muuseumides toimub kümneid eriekskursioone, mänguteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud. Kokku võtab  tänavu muuseumiööst osa üle 190 muuseumi.

Eesti Ringhäälingumuuseum on muuseumiööl kõigile tasuta avatud kell 18-23. Uudistada saab täiendatud püsinäitust, mille kohta giid on valmis huvilistele selgitusi jagama. Kell 19-22 „mängivad“ raadionäitusel vastuvõtjad Pioneer (1935), Philips 525 A (1936), Philips BD 733 ( 1953), Estonia (1958), Estonia-3 (1965)

Ringhäälingumuuseum ja Türi elamuspark pakuvad kooligruppidele paketti „Stuudiost seiklusrajale“

Programm algab Ringhäälingumuuseumist, kus räägitakse raadio  ja televisiooni ajaloost, kuulatakse arhiivisalvestisi,  käivitatakse vanu raadio- ja televastuvõtjaid ning salvestatakse lühikuuldemäng, mis jääb osalejatele.

Kõrgessaare voorestikus asuvas Türi elamuspargis (1,5 km kesklinnast) on viis erineva raskusastmega rada, mis sobivad turnimiseks nii suurtele kui väikestele.

Paketti saab tellida 1. maist  1. oktoobrini

Tellimine:  rhmuuseum[ät]rhmuuseum.ee

Paketi hind:

  • 1.-4. klass – 9 eurot osaleja
  • 5.-12. klass – 12 eurot osaleja
Tourest 2017

Ringhäälingumuuseum turismimessil Tourest 2017

10.- 12. veebruarini toimub  Eesti Näituste messikeskuses  26. rahvusvaheline turismimess Tourest 2017.

Ringhäälingumuuseum osaleb ka sel korral ja kutsub tutvuma meie pakkumistega. Tutvustame muuseumi programme ja külastamise võimalusi ning koostöös sõpradega (Wile Farm, Ajakeskus  Wittenstein,  A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel,  Elise Aed, Türi Elamuspark)  loodud paketisarja  „Üks tee, mitu sõpra!“

  • Mess on külalistele avatud R kell 12-18, L 10-18 ja P kell 10-16.
    Lisainfo ja väljaprinditavad tasuta kutsed leiab kodulehelt tourest.eu
Aleksander Tamm ja Hans Oll-Reinson

Eesti Ringhäälingumuuseum tähistab ringhäälingu 90. aastapäeva

Eesti Ringhäälingumuuseum tähistab 18. detsembril 90 aasta möödumist ringhäälingu sünnist Eestis.

OÜ Raadio Ringhääling asutati 1924. aastal Nõmme kooliõpetaja Aleksander Tamme ja raamatupidaja Hans Oll-Reinsoni eestvedamisel.  Mehed sõitsid hommikuti tihti koos Pääsküla elektrirongiga tööle ja seal oligi raadiojaama asutamise mõte tekkinud. “Omavahel juttu ajades jõudsime meie otsusele, et meie peaksime ka ikka välismaale järele jõudma. Igal pool on juba raadio alal nii palju ära tehtud, aga meil nii vähe. Ja peatusime selle mõtte juures, et meil omal kapitali ei ole ja riik on külm selle vastu – tolleaegsed riigimehed olid väga külmad – ja me peame siis asutama lihtsalt osaühisuse. Ja pikkamisi see mõte sai küpseks, nii et viimaks tulime välja sinna, kuhu me tahtsime välja tulla ja Eestis tekkis esialgne raadiojaam.” Nii meenutas aastaid hiljem ringhäälingu sünnilugu Aleksander Tamm.

Avasaateni, mida loetakse regulaarsete raadiosaadete alguseks Eestis, jõudis Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926. Esimene stuudio asus Tallinnas Pikk t. 43 maja ühes teise korruse kolmetoalises korteris,  Telefunkeni 0,7 kW saatja Kopli rannaraadiojaamas, sidet stuudio ja saatejaama vahel peeti telefoniilini abil. Ringhäälingu avasõnad ütles haridusminister Jaan Lattik.

Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub pühapäeval, 18. detsembril meenutama ringhäälingu algusaegu, tegijaid ja uudistama aastakümnete jooksul kasutaud tehnikat. Muuseum on 18. sel päeval avatud kell 11-15 ja lisaks näitusega tutvumisele saab kell 12 osaleda giiduuril, mille käigus käivitatakse aastakümneid tagasi kasutatud raadiovastuvõtjaid ja kuulatakse arhiivihelisid.

Eesti Ringhäälingumuuseum on 1999. aastal asutatud mittetulundusühing, mille liikmeteks Eesti Rahvusringhääling, AS Levira, Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing, Eesti Ringhäälingute Liit ja Türi Vallavalitsus.

18. detsembril 2001 avatud muuseumi on aastate jooksul külastanud 73 000 huvilist.

Jahutusvee basseini ehitamine.

Ringhäälingumuuseum avab fotonäituse

Eesti Ringhäälingumuuseum avab 24. septembril haruldastest fotodest koostatud näituse „Türi raadiosaatejaama rajamine 1936-1937“. Näitusel on eksponeeritud nelikümmend dokumentaalfotot, millelt võib näha, kuidas kerkisid saatejaama hooned ja Euroopa moodsaim antennimast.

Fotod kinkis 2016. aastal muuseumile Märt-Martin Arengu, kes avastas need oma vanaisa Rudolf Arengu arhiivi. Tema sõnul töötas Rudolf Arengu Türil Teedeministeeriumi Avalikkude Tööde Osakonna poolt komandeerituna Riigi Ringhäälingu saate- ja jõujaama ehitustöödel 1936-1938 tehniku ja tööde juhataja asetäitjana.

Riigi Ringhääling hakkas 1936.aaastal uut saatejaama rajama põhjusel, et Tallinna ja Tartu saatejaamade abil ei suudetud tagada korraliku raadiolevi terves riigis. Väikelinn Türi valiti saatejaama asukohaks mõõtmistulemuste põhjal.

Saatejaam läks esmakordselt eetrisse 15. detsembril 1937. 1941. aasta suvel hävitas saatejaama taganev Punaarmee.