Friedrich-Alfred Olbrei välinäitus
Ringhäälingumuuseum avas Riigi Ringhäälingu rajaja Friedrich-Alfred Olbrei 130. sünniaastapäevaks välinäituse
Friedrich Alfred Olbrei VR I/3 (30.08.1893–25.03.1972) oli Eesti Vabariigi elukutseline sõjaväelane koloneli aukraadis. Ta lõpetas Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1915–1916 Riia Polütehnikumi mehaanika osakonnas. 1916 mobiliseeriti Vene armeesse. Lõpetas Peterburis elektrotehnika ja raadiotelegraafia kursused ning nimetati inseneriväe nooremaks allohvitseriks. 1917 sooritas ta eksternina Peterburi Nikolai Inseneride Kooli juures inseneriväe ohvitseri eksamid, 1918 lõpetas lendurvaatlejana Jevpatoria sõjaväelendurite kooli. 24.02.1918 lahkus Vene sõjaväest.
5. märtsil 1918 alustas teenistust Eesti diviisi staabid, 16. novembril Eesti Rahvaväes. 21. novembril 1918 nimetas Eesti Ajutise Valitsuse sõjaminister ta Tallinna Sädetelegraafijaama ülemaks. 1919-1920 oli F.Olbrei Sädetelegraafi Valitsuse ja sõjaväe sädetelegraafi ülem, 1920-1924 Sädetelegraafi roodu/kompanii ülem, 1924-1925 Sidepataljoni raadiokompanii ülem, 1926-1933 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppetöökodade ülem ja 1933-1934 sidepataljoni ülem.
1923-1925 õppis stipendiaadina Prantsusmaal Toulouse´i Ülikooli elektrotehnika instituudis, sai elektriinseneri kutse. 1926-1933 oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse lektor ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud ning inseneriväe eriala juhataja.
Aastast 1927 osaühingu Raadio-Ringhääling juhatuse liige ja tehniline nõustaja.
1934-1940 Riigi Ringhäälingu juhataja. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad; soetati esimesed salvestusseadmed ja pandi alus heliarhiivile; rajati Türile Euroopa moodsaima mastantenniga raadiosaatejaam ja maale raadiokuulamise hõlbustamiseks rohkem kui 300 akulaadimispunkti; valmis Baltimaade esimene reportaažibuss „Hõbehall“, hangiti Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid ja alustati raadioomaja ehitamist.
21. augustil 1940 vabastati ametist. 1940-1941 töötas Sidevalitsuse raadiokeskuse peainsenerina.
F. Olbrei oli osaühingu Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET; see alustas tegevust 1935) üks asutajaid ja juhatuse liige Nõukogude okupatsiooni alguseni.
9. augustil 1941 sai reservpolkovnikuna mobilisatsioonikutse. Oli Ivdelis mangaanikaevanuse laojuhataja, Eesti laskurdiviisi sideülem ja 1942-1944 Tjumeni sõjakooli sideala õppejõud.
1944 vangistati süüdistatuna spionaažis ja vandenõu-osaluses. Oli vangilaagris Kuibõševi oblastis, töötades laagrihaiglas röntgenitehnikuna. Vabanemise järel (1951) saadeti asumisele Krasnojarski kraisse. 1956 vabanes asumiselt ja naasis Eestisse. 1957 rehabiliteeriti, taastati tema kodanikuõigused ja sõjaväeline auaste.
Töötas Vabariikliku Röntgenoloogiajaama ja Tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhatajana. 1963-1972 oli Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo tehnikateabe ja patendiekspert.
Ringhäälingumuuseumi näitus meenutab andekat inseneri ja raadiomeest, kes oma tegevusega mõjutas põhjapanevalt tehnilise hariduse, ringhäälingu ning raadiotööstuse arengut Eestis .
Näituse fotod pärinevad Rahvusarhiivi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Eesti Ringhäälingumuuseumi kogudest ning Aina Palmi arhiivist.