Eesti Ringhäälingumuuseum tähistab ringhäälingu 90. aastapäeva

Eesti Ringhäälingumuuseum tähistab 18. detsembril 90 aasta möödumist ringhäälingu sünnist Eestis.

OÜ Raadio Ringhääling asutati 1924. aastal Nõmme kooliõpetaja Aleksander Tamme ja raamatupidaja Hans Oll-Reinsoni eestvedamisel.  Mehed sõitsid hommikuti tihti koos Pääsküla elektrirongiga tööle ja seal oligi raadiojaama asutamise mõte tekkinud. “Omavahel juttu ajades jõudsime meie otsusele, et meie peaksime ka ikka välismaale järele jõudma. Igal pool on juba raadio alal nii palju ära tehtud, aga meil nii vähe. Ja peatusime selle mõtte juures, et meil omal kapitali ei ole ja riik on külm selle vastu – tolleaegsed riigimehed olid väga külmad – ja me peame siis asutama lihtsalt osaühisuse. Ja pikkamisi see mõte sai küpseks, nii et viimaks tulime välja sinna, kuhu me tahtsime välja tulla ja Eestis tekkis esialgne raadiojaam.” Nii meenutas aastaid hiljem ringhäälingu sünnilugu Aleksander Tamm.

Avasaateni, mida loetakse regulaarsete raadiosaadete alguseks Eestis, jõudis Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926. Esimene stuudio asus Tallinnas Pikk t. 43 maja ühes teise korruse kolmetoalises korteris,  Telefunkeni 0,7 kW saatja Kopli rannaraadiojaamas, sidet stuudio ja saatejaama vahel peeti telefoniilini abil. Ringhäälingu avasõnad ütles haridusminister Jaan Lattik.

Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub pühapäeval, 18. detsembril meenutama ringhäälingu algusaegu, tegijaid ja uudistama aastakümnete jooksul kasutaud tehnikat. Muuseum on 18. sel päeval avatud kell 11-15 ja lisaks näitusega tutvumisele saab kell 12 osaleda giiduuril, mille käigus käivitatakse aastakümneid tagasi kasutatud raadiovastuvõtjaid ja kuulatakse arhiivihelisid.

Eesti Ringhäälingumuuseum on 1999. aastal asutatud mittetulundusühing, mille liikmeteks Eesti Rahvusringhääling, AS Levira, Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing, Eesti Ringhäälingute Liit ja Türi Vallavalitsus.

18. detsembril 2001 avatud muuseumi on aastate jooksul külastanud 73 000 huvilist.