| 1920, veebruar | Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati. |
| 1923, 22. nov. | Loodi sõna “ringhääling” (postivalitsuse ülem H. Rikand). |
| 1924, 11. mai | Esimene ringhäälingu katsesaade Haapsalust. |
| 1924, 17. mai | Asutati esimene raadioalane organisatsioon “Eesti Raadio Klubi”. |
| 1924, 1. nov. | Asutati osaühisus “Raadio-Ringhääling”. |
| 1926, 18. dets. | Alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus. |
| 1927, 1. jaan. | Kehtestati raadiomaks (kuulamismaks). |
| 1927, 6. veebr. | Esimene esperantokeelne saade. |
| Felix Moor asus ringhäälingusse tööle. | |
| Esimene ülekanne teatrist “Estonia”. | |
| 1927, 12. veebr. | Esimene deklamatsioon eetris. |
| 1927, 16. veebr. | Esimene lugemistund. |
| 1927, 5. mai | Esimene lastetund. |
| 1927, suvi | Esimene ankeet. |
| 1927, 1. nov. | Ringhääling kolis “Estonia” III korrusele. |
| 1928, 19. veebr. | Esimene reportaaž (I raadionäituselt). |
| 1928, 24. veebr. | Esimene kuuldemäng. |
| 1928, okt. | Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd. |
| 1928, 21. nov. | Esimene kuuldemäng lastele. |
| 1929, 28.apr. | Esimene avalik raadioõhtu “Estonias”. |
| 1929, juuli | Lasnamäel valmis uus saatja, senine Kopli saatja viidi Tartusse. |
| 1930, 20. juuni | Esimene spordireportaaž. |
| 1932, 1. juuni | Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks. |
| 1934, 30. juuni | OÜ “Raadio-Ringhääling” lõpetas tegevuse. |
| 1934, 1. juuli | Riigi Ringhääling alustas tööd. |
| 1934, 4. nov. | Esimene soovikontsert. |
| 1935, 28. veebr. | Esimene reportaaž välismaalt (Helsingi Messuhallist). |
| 1935, 6.-8. aug. | I Balti ringhäälingukonverents Riias. |
| 1935/1936 | Esimene kuuldemängude ja helitööde võistlus. |
| 1936, märts | Ameerikast jõudis kohale esimene heliplaadiseade. Alustati ringhäälingu heliarhiivi loomist. |
| 1936, 25.-26. apr. | I Eesti-Soome ringhäälingu konverents Helsingis. |
| 1936, 1. okt. | Kooliraadio algus. |
| 1937, 15.dets. | Alustas tööd Türi raadiosaatejaam. |
| 1938 | Esimene ruumilise heli ülekanne kesklainel. |
| 1938, august | Esimene reportaažiauto (“Hõbehall”) hakkas tööle. |
| 1938,okt.-dets. | Esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga. |
| 1939, aprill | Saabusid esimesed magnetofonid. |
| Alustati raadiomaja ehitamist. | |
| 1940, jaan. | Alustati inglise- ja saksakeelsete päevauudistega. |
| 1940, 22.nov. | Loodi ENSV Rahvakomissaride Nõukogule alluv Raadio-komitee. |
| 1941 | Hävitati kõik kolm (Tallinn, Tartu, Türi) kesklaine saatejaama. |
| 1941, 7. sept. | Alustas saateid Landessender Reval. |
| 1941, sept.-okt. | Esimesed eestikeelsed saate Nõukogude tagalast. |
| 1944, 9. märts | Nõukogude lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos |
| “Estoniaga” ringhäälingu stuudiod, heliplaadikogu ja arhiiv. | |
| 1944, 20. sept. | Landessender Reval lõpetas tegevuse. |
| 1944, sept. | Saated Võrust. |
| 1944, 30. sept. | Tallinnas alustas tööd traatringhääling. |
| 1944, 29. okt. | Tallinnast läks eetrisse esimene sõjajärgne saade. |
| 1945, 17. juuli | Ringhääling kolis Kreutzwaldi tänava raadiomaja |
| keldrikorrusele. | |
| 1947, 14. märts | Regulaarsete soomekeelsete saadete algus. |
| 1949, okt. | Valmis Laitse raadiosaatejaam (kesklainesaatja). |
| 1949/50 | Valmis esimene raadiomaja. |
| 1953, sügis | Ringhääling sai esimesed reportermakid. |
| 1956, 1. mai | Esimesed ultralühilainesaated Tallinnast. |
| 1956, dets. | Hakkas ilmuma “Raadioleht” (ilmus erinevate nimede all ka 1926-1941). |
| 1957, 26. dets. | Alustas tööd Tartu saatejaam. |
| 1958, 6. okt. | Eetrisse läks esimene “Päevakaja”. |
| 1958, 11. nov. | Asutati Noorte Reporterite Klubi. |
| 1960, 26. apr. | Alustas tööd Kohtla-Järve saatejaam. |
| 1961, 21. juuli | Esimene stereosaade ultralühilainel. |
| 1964 | Alustas tööd Pärnu saatejaam. |
| 1965 | Loodi Eesti Raadio avaliku arvamuse uurimise grupp. |
| 1965, 25. dets. | Eetrisse läks esimene raadiomäng. |
| 1967, 3. apr. | Alustas Eesti Raadio II programm ehk Vikerraadio. |
| 1968, 23. sept. | Esimene “Vikerkaja”. |
| 1970, 28. märts | Esimene stereo-otseülekanne (“Estoniast”). |
| 1971, 1. jaan. | Regulaarsete stereosaadete algus. |
| 1971 | Valmis uus raadiomaja. |
| 1972 | Moodustati stereosaadete toimetus. |
| 1977, 13. märts | Esimene kvadrofooniline katsesaade. |
| 1978 | Eesti Raadio sai esimesed kassettmakid. |
| 1987 | Eesti Raadio sai esimesed stereofoonilised reportermakid (kassettmakid). |
| 1988 | Alustas tööd Valgjärve saatejaam. |
| 1989 | Regulaarsete inglisekeelsete saadete algus. |
| 1989, 24. nov. | Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight, mille miilits peilingute abil lõpuks sulges. |
| 1990, 26. jaan. | Eesti Raadio läheb Ülemnõukogu alluvusse, lõppeb alluvus üleliidulisele tele-raadiokomiteele. |
| 1990, 15. mai | Interrinde rünnak Toompeal, Eesti Raadio loodussaade katkestatakse ja peaminister kutsub rahvast kaitsma taastärkavat rahvusriiki. |
| 1990, 1. okt. | Eesti Raadio iseseisvub (televisioonist). |
| 1991, aug. | Riigipöördekatse NSV Liidus, vabatahtlikud asuvad kaitsma Raadiomaja. |
| 1991, 30.sept. | Tööd alustab esimene täisprogrammiga lokaalraadio (Raadio Tartu). |
| 1992, jaan. | Sündis kakskeelne Viru Raadio, Viru Infokeskuse osana. Eetris käidi Eesti Raadio I programmi sagedusel vastavas “aknas”. Samamoodi osalise programmiga olid Eesti Raadio ja hiljem oma sagedusel eetris mitu senist traathäälingut, millest moodustati munitsipaalettevõtted. |
| 1992, 1. märts | Tegevust alustas Kuku raadio, mis algusest peale põhines erakapitalil. Esialgu kuulis seda vaid Tallinnas sagedusel 100,7 MHz. |
| 1992, 10. aprill | Tartus asutati Kohalike Raadiote Liit, mis 1994. aasta suvel reorganiseeriti televisioonide liitumisel Eesti Ringhäälingute Liiduks. |
| 1992, 26. juuni | Eetrisse jõudis Pärnu Raadio. |
| 1992, 26. okt. | Saaremaal sündis Raadio Kadi, mis sajandivahetuseks laienes Muhusse ja 2006. aastal Hiiumaale. |
| 1992, 1. nov. | AS Trio teise jaamana jõudis eetrisse võõrkeelne Raadio Tallinn (saated olid lisaks vene keelele ka inglise ja soome keeles). Sagedus – 100,0 MHz – osteti tegevuse lõpetanud Viimsi Raadiolt. 1995 laieneti Narva (samal sagedusel) ja uueks nimeks sai Radio 100. |
| 1992, 21. nov. | Eesti Raadio heliarhiivis hakati saateid säilitama DAT-kassettidel. |
| 1992 | Tallinna Pereraadio hakkas levitama vaimulikke saateid. |
| 1993, 1. jaan. | Eesti Raadio astus Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmeks. Samast alustati EBU kaudu Euroradio kontsertide, ooperite ja muusikasündmuste vahendamist satelliitside kaudu. |
| 1993, märts | Georg Pelisaare eestvedamisel sündis Põlvas Kaguraadio, kui erastati munitsipaalasutus Põlva Raadio. |
| 1993, apr. | Ringhäälinguloa sai Makarov Muusik Management, tegemaks TOP Raadiot. 1995. anti TOPile välja veel palju sagedusi üle Eesti, aga raadiotegevust neil ei alustatud ning aastal 1996 lõpetas TOP Raadio ka Tallinnas. |
| 1993, 1. mai | Saateid alustas Raadio 2 (ER). |
| 1993, 1. mai | Käivitus täismahus Raadio 4 (ER). |
| 1993, 1. sept. | Paides alustas tegevust Kuma Raadio. |
| 1993, 1. okt. | Eetrisse tuli Eesti Raadio ja IBRA ühistegevuse tulemusel Raadio 7. Alates 17. novembrist 1995 tegutseb iseseisva raadiojaamana. |
| 1993, 18. okt. | USA perekonna Wodlingeri eestvõttel alustas tegevust Raadio Love saatjatega Tallinnas, Rakveres, Paides, Pärnus, Viljandis ja Tartus. 1999. aastal profileeriti senine pop-suunitlusega jaam rokijaamaks V6. 2002 anti opereerimine üle lätlaste Super FMile (European Hit Radio). Programmi valmistati Riias. Aastal 2004 Wodlingeride ringhäälinguluba enam ei pikendatud ning sagedused läksid Taevaraadio uue jaama kasutusse (Raadio 3). |
| 1993, 24. dets. | Eetrisse läks Kuressaare Pereraadio. |
| 1994, 14. juuni | Jõustus ringhäälinguseadus. |
| 1994, 25. juuli | Erastatud Võru Raadio baasil käivitus Raadio Ring (hiljem Ring FM), alguses küll vaid Raadio 2 programmi retransleerivana. 2002 laienes jaam Tartusse ning 2006 ka Pärnusse. |
| Pärnus hakkas erastatud Pärnu Raadio baasil tegutsema Pärnu Päikeseraadio. Veidi enne seda oli Päikeseraadio käivitatud ka Tartus ning 1997 sama omaniku (Rein Kilgiga seotud ettevõte) eestvõttel Mega FM Tallinnas. 1999 koondusid samad sagedused uue omaniku – MTG – opereeritud Easy FMi edastamiseks. 2000. aastal nimetati programm ümber Star FMiks. | |
| 1994, 1. nov. | Eetrisse jõudis Raadio Uuno. |
| 1995 | Eesti Raadio fonoteek ja heliarhiiv hakkavad helikandjana kasutama CD-ROMe. |
| 1995/96 | Haapsalus tegutses lühikest aega kohaliku programmiga Oma Raadio. Uus katse paari aasta pärast raadiot taaskäivitada lõppes samuti ringhäälinguloa äravõtmisega. |
| 1995, 2. veebr. | Tartu Pereraadio alustas regulaarsaateid, eestvedajateks Mare ja Paavo Pihlak. |
| 1995, 1. aprill | Alustas Klassikaraadio (ER; alates detsembrist 1998 eetris ööpäevaringselt). |
| 1995, 6. aug. | Algasid venekeelse Sky Radio saated. |
| 1995, 5. sept. | Valga sai kohaliku ringhäälingu – Raadio Ruut. |
| 1995, 1. nov. | Märjamaal alustas saateid Trio LSL eestvedamisel esimene maanteeraadio – T-Raadio. Saateid edastati 1997. aastani. |
| 1995, 1. dets. | Tallinnas tuli eetrisse Nõmme Raadio. Veidi varem (1992) oli raadio Nõmmel tegutsenud hoopis kesklainel. |
| 1995, 29. dets. | Alustas Raadio (Pulss) B3; selle nime all lõpetas 22. jaanuaril 1998. Trio LSLi omandusse ülemineku järel hakati samal sagedusel tegema raadiot Elmar. |
| 1996, 18. dets. | Eesti Ringhäälingute Liit andis ringhäälingu 70. aastapäeval esmakordselt välja Kuldmikrofoni väljapaistvate saavutuste eest ringhäälingukultuuri edendamisel. Esimene laureaat oli Lembit Lauri. Tehti ka kõikides eraraadiotes eetrisse läinud ühissaade Estonia talveaiast. |
| 1997, 1. dets. | Alustas Raadio Elmar, mille eripäraks on üksnes eestikeelse muusika mängimine. Esialgu kasutati Tallinna sagedust 88,3 MHz. |
| 1997, 1. mai | Eetriõiguse sai Sky Plus, Taevaraadio uus, eestikeelne jaam. |
| 1997, 21. mai | Delfi internetiportaali kaudu sai hakata kuulama Raadio 2 saateid Internetis (Real Audio), 18. juunil 1997 lisandus valikusse Kuku. |
| 1998, 1. jaan. | Tegevusloa sai Raadio Viru (sündis kohalike Viru-R-Raadio ja Panda liitumisel). |
| 1998, 1. märts | Eesti Raadio otse-eetrisse läks Jüri Tuuliku kuuldemäng “Taevaredel”. Viimati kõlas rahvusringhäälingus kuuldemäng otseesituses üle 60 aasta tagasi. |
| 1998, kevad | Eesti Raadios lõppes 34 aastat eetris olnud maarahvasaade. Viimased viis aastat oli see eetris pealkirja all “Tere hommikust, maarahvas!”. |
| Tallinna sagedusel 88,8 alustas Uudisteraadio – üksnes jutusaateid pakkunud ööpäevane programm. See suleti märtsis 1998, mil jaam profileeriti ümber eestikeelse muusika jaamaks Raadio Eesti. Eesti Raadio vaidlustas kohtus oma kaubamärgi pöördkuju kasutamise. 14. jaanuaril 2002 läks samal sagedusel eetrisse rokijaama Radio Mania avasaade, teostajateks Raadio V6-st lahkuma sunnitud tegijad. | |
| 1998, 1. mai | Kuulajateni jõudis Russkoe Radio avasaade. |
| 1998,30. juuni | Eesti Raadio oli viimast päeva eetris lainepikkusel 290 m. Sestpeale loobuti saadete edastamisest kesklainel. Saatja Laitses suleti. |
| 1999, juuni-juuli | Kuku, Uuno ja Elmar hakkasid jõudma stuudiost mujal Eestis asuvate saatjateni satelliidi kaudu (seni toimus side mööda telefoniliine). Seda sidekanalit loobuti peagi kasutamast seoses ebaotstarbekalt kõrgeks kujunenud tariifide tõttu. |
| 2000 | Sündis venekeelne muusikaraadio Katjuša, mis 2001 nimetati ümber Uuno Plussiks. |
| Tartu Pereraadio rajas Pajukurmu külla Luunja vallas Eesti kõrgeima eraraadiomasti (245 m); sagedusemuutus sundis aastal 2001 selle ümber ehitama 145-meetriseks mastiks ja 100-meetriseks signaalisuundajaks, edastamaks venekeelseid saateid kesklainel 1035 kHz. | |
| 2000, 24. mai | Tööle hakkas Raadio Pärnu (OÜ Õhk opereerimisel). |
| 2000, juuni | Ringhäälinguloa tegutsemiseks Tallinnas sai venekeelne Raadio Pikk, mis tegelikkuses hakkas taasedastama Venemaal toodetavat Russkoe Radio programmi. Eestis rikuti sellega ringhäälinguloa tingimusi ning Taevaraadio kaubamärgiõigusi. STV vaidlustas kohtus kultuuriministeeriumi otsuse anda luba Raadio Pika tegemiseks, kohtu otsuse põhjal ministeerium tühistas 2001. aastal ringhäälinguloa ning jättis sageduse kuni 2004. aasta lõpuni tühjaks. |
| 2001, 12. nov. | Tartu Pereraadiole kuuluv kristliku suunitlusega Semeinoje Radio alustas regulaarsaateid kesklainel (1035 kHz). |
| 2002, 1. apr. | Trio LSL avas raadioprogrammiga seotud internetiportaali uno.ee. Sellest kujundati välja interaktiivne portaal U-Pop. Brändi kontseptsiooni kuulusid 2006. aastal internetiportaal, raadio U-Pop (Tallinnas ja Tartus) ning WAP-keskkond. Raadio U-Pop tekkis senise raadio Eeva ümbernimetamisega Uuno-Popiks 2003. |
| 2003, kevad | Põlvas tekkis pankrotistunud Kaguraadio asemele Raadio Marta, täismahus saatekavani jõuti 27. augustil 2003. |
| 2004, 31. jaan. | Viimast korda kõlas eetris Raadio Vaba Euroopa eestikeelne saade. |
| 2004, 27. veebr. | Ameerika Hääl lõpetas eestikeelsete saadete edastamise. |
| 2004, 17. dets. | Sagedusel 101,2 MHz alustas tööd Tartumaa Raadio, mis 2005. aastal vahetas kaubamärgi Tartu FMi vastu. 2006. aasta lõpul saadi ringhäälinguluba tegevuseks ka Pärnus. |
| 2004, sügistalv | Ringhäälinguloa sai Tallinnas tegutsemiseks venekeelne Euro FM. |
| 2005, jaan. | Vastavalt ringhäälinguseadusele lõpetas Eesti Raadio reklaami edastamise programmis. |
| 2005, 16. mai | Eetrisse lisandus eestikeelne AC-muusikat mängiv Raadio 3, mis kuulub Taevaraadio (Sky Media) gruppi. 64 aasta järel töötab Türil (Säreveres) jälle raadiosaatja. |
| 2007, 18. jaan. | Riigikogu võttis vastu Eesti rahvusringhäälingu seaduse. |
| 2007, 1. juuni. | Tööd alustas Eesti Televisiooni ja Eesti Raadiot ühendav Eesti Rahvusringhääling. |
Leave a Reply
Want to join the discussion?Feel free to contribute!