Põhikiri

 Põhikiri

Mittetulundusühingu “Eesti Ringhäälingumuuseum”  (edaspidi Ühing) tegevuse põhimõte­teks on korraldada Eesti Ringhäälingumuuseumi asutamine ja püsiv tegevus, arendades seeläbi rahvusliku ringhäälingukultuuri arengut.

 

I. Eesmärgid ja tegevusvaldkonnad.

1.1.  Ühing on  loodud:

1.1.1. valmistama ette muuseumi väljapanekut ja arhiivi, avamaks püsiekspositsiooniga muuseumi;

1.1.2. korraldama muuseumi tööd;

1.1.3. korraldama ringhäälinguajaloo ja -materjalide kogumist, uurimist ja süstematiseerimist, samuti publitseerimist;

1.1.4. edendama rahvuslikku ringhäälingukultuuri.

1.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing:

1.2.1. kogub, uurib, süstematiseerib ja arhiveerib ringhäälinguajaloo materjale;

1.2.2. haldab muuseumi, korraldab selle tööd ning paneb välja ekspositsioone;

1.2.3. korraldab kultuuriüritusi ringhäälinguajaloo ja -kultuuri tutvustamiseks ja propageerimiseks;

1.2.4. annab välja trükiseid, valmistab raadio- ja telesaateid ning annab välja audio- ja videosalvestisi;

1.2.5. osaleb ringhäälingualases teadustöös;

1.2.6. arendab muud tegevust, mis aitab kaasa Ühingu eesmärkide saavutamisele.

 

II. Ühingu õiguslik seisund.

2.1. Ühing on erasõiguslik juriidiline isik, mis on loodud vastavalt Mittetulundus­ühingute seadusele. Ühing tegutseb avalikes huvides ega taotle kasumit.

2.2. Mittetulundusühingu ametlik nimetus on Eesti Ringhäälingumuuseum.

2.3. Ühingu asukoht on: Türi linn.

2.4. Oma tegevuses juhindub Ühing seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

2.5. Ühingul on omanimeline pitsat ja sümboolika.

2.6. Ühingul on iseseisev eelarve. Ühingu vara ja vahendid moodustuvad liikme­maksudest, annetusest ja Ühingu tegevusest saadud vahenditest.

2.7. Ühingu vara ja rahalised vahendid on Ühingu juhatuse valduses, kasutuses ja käsutuses Ühingu üldkoosoleku poolt kehtestatud põhimõtete järgi.

 

III. Ühingu liikmed.

3.1. Ühingu liikmeks võivad olla kõik Ühingu põhikirja tunnistavad isikud. Ühingu liikmete vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

3.2. Liikmeksolek lõpeb Ühingust välja astumise, liikme juriidilise isikuna lõppemise või Ühingust väljaheitmisega.

3.3. Iga Ühingu liige on vaba Ühingust välja astuma, esitades juhatusele sellekohase kirjaliku avalduse kahekuulise etteteatamisajaga. Sellisel juhul maksab liige liikmemaksu jooksva majandusaasta lõpuni.

3.4. Ühingu liikme võib Ühingust välja heita liikmekohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral. Sellekohase otsuse teeb üldkoosolek. Enne vastava hääletamise läbiviimist teavitatakse süüdiolevat liiget kirjalikult ja palutakse esitada viie tööpäeva jooksul oma kirjalikud vastuväited. Otsusest informeeritakse väljaarvatud liiget kümne päeva jooksul.

3.5. Liikmetel on järgmised õigused:

3.5.1. korraldada muuseumis oma üritusi vastavalt üldkoosoleku otsusele;

3.5.2. saada ühingu valmistatavatest trükistest, audio- ja videomaterjalidest vähemalt ühe eksemplari;

3.5.3. saada üldkoosoleku ja juhatuse koosolekute protokollide ärakirju või nende väljavõtteid;

3.5.4. saada juhatuselt infot kõigis Ühingu tegevust puudutavates küsimustes;

3.5.5. valida Ühingu juhtimis- ja kontrolliorganeid ja olla neisse valitud.

3.6.  Liikmetel on järgmised kohustused:

3.6.1. maksta liikmemaksu üldkoosoleku kehtestatud korras;

3.6.2. propageerida muuseumi ja osutada kaasabi muuseumi tegevusele.

3.6.3.  teha kõik endast oleneva Ühingu eesmärkide saavutamiseks;

3.8.2. täita käesolevast põhikirjast ja Ühingu üldkoosoleku otsustest tulenevaid nõudeid;

3.8.4. oma tegevuse ja tegevusetusega mitte kahjustada Ühingu ega tema liikmete huve.

 

IV  Üldkoosolek.

4.1. Ühingu kõrgeim organ on üldkoosolek. Korralise või erakorralise üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teeb Ühingu juhataja liikmetele kirjalikult teatavaks vähemalt 7 päeva ette.

4.2. Üldkoosolek toimub vähemalt kaks korda aastas: järgmise majandusaasta kava peab olema vastu võetud hiljemalt 31. detsembriks, eelmise majandusaasta aruanne kinnitatud 1. juuniks.

4.3. Üldkoosoleku pädevuses on:

4.3.1. põhikirja ja eesmärgi muutmine;

4.3.2. juhatuse liikmete määramine;

4.3.3. liikmete vastuvõtmine, vabastamine ja väljaheitmine;

4.3.4. eelmise majandusaasta aruande kinnitamine;

4.3.5.  järgmise aasta tegevusplaani ja eelarve kinnitamine;

4.3.6. liikmemaksude suuruse määramine ja nende maksmise korra kehtestamine.

4.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad pooled liikmetest. Kui koosolek ei ole kvoorumi puudusel pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhataja kolme nädala jooksul kokku uue koosoleku. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.

4.5. Üldkoosolekul võivad liikmed päevakorda täiendada omapoolsete ette­pane­kute­ga. Päevakorra täiendamise otsustab üldkoosolek lihthäälteenamusega.

4.6. Ühingu üldkoosolekule saadab iga liige ühe volitatud esindaja. Igal liikmel on üks hääl. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Valimistel loetakse valituks kandidaat, kes saab lihthäälteenamuse.

4.7. Hääletamise protseduur otsustatakse üldkoosolekul iga päevakorrapunkti kohta eraldi.

 

V. Juhatus.

5.1. Ühingut juhib ja esindab üldkoosolekute vahelisel perioodil juhatus (juhataja), mille koosseis (kuni 10 inimest) määratakse ja liikmed valitakse Ühingu üldkoosolekul kuni kaheks aastaks.

5.2. Juhatuse esimehe valivad juhatuse liikmed enda hulgast.

5.3. Juhatuse esimees juhatab juhatuse istungeid, koordineerib juhatuse tegevust, jagab ülesandeid juhatuse liikmete vahel ning esindab Ühingut.

5.4. Juhatuse esimees esindab Ühingut, vajamata selleks täiendavaid volitusi. Teised juhatuse liikmed, tegevdirektor ning liikmete esindajad esindavad Ühingut juhatuse otsuse alusel, kui üldkoosolek ei määra teisiti.

5.5. Juhatus on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees ning tegutseb üldkoosoleku kehtestatud volituste piires.

5.6. Juhatus:

5.6.1. otsustab kõiki Ühingu tegevust puudutavaid küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse;

5.6.2. kinnitab Ühingu personali struktuuri ja koosseisunimestiku ning võtab tööle tegevdirektori;

5.6.3. kinnitab Ühingu personali ametijuhendid ja tegevuskavad;

5.6.4. kinnitab Ühingu nimel tehingutele alla kirjutamise korra ning Ühingu vara kasutamise ja käsutamise korra;

5.6.5. informeerib avalikkust Ühingu tegevusest ja seisukohtadest;

5.6.6. kutsub kokku Ühingu üldkoosolekuid.

5.7. Juhatus võtab vastu otsuseid koosolekutel, mis toimuvad vastavalt vajadusele. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees omal algatusel või mõne juhatuse liikme, tegevdirektori või revisjonikomisjoni liikme nõudmisel.

5.8. Juhatuse koosoleku toimumise aeg ja koht peab olema juhatuse liikmetele teatavaks tehtud vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist.

5.9. Juhatuse koosolekut võib pidada ka telefoni-, Interneti- või videokonverentsina.

5.10. Juhatus on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled juhatuse liikmed.

5.11. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte jagunemisel võrdselt otsustab juhatuse esimehe hääl.

5.12. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Juhatuse otsus vormistatakse eraldi kirjalikult, kui seda nõuab kasvõi üks juhatuse liige. Sel juhul kirjutavad otsusele alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed. Eriarvamusele jäänud juhatuse liige märgib oma allkirja juurde ka eriarvamuse.

5.13. Juhatuse liikme võib üldkoosolek tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Ühingu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

 

VI. Tegevdirektor.

6.1. Ühingul võib olla tegevdirektor, kes juhatuselt saadud õigustele tuginedes korraldab Ühingu tegevust.

6.2. Tegevdirektor võib olla juhatuse liige. Kui ta pole juhatuse liige, võtab ta juhatuse koosolekust osa sõnaõigusega.

6.4. Tegevdirektor nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist juhatuse otsusega.

6.5. Tegevdirektor annab aru juhatuse ees. Vajadusel võib temalt selgitusi nõuda ka üldkoosolek ja revisjonikomisjon.

6.6. Tegevdirektor töötab töölepingu alusel.

 

VII. Aruandlus ja revisjon.

7.1. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

7.2. Juhatus esitab majandusaasta aruande ja tegevusaruande üldkoosolekule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks hiljemalt 1. juuniks.

7.3. Korralise kevadkoosoleku väljakuulutamise ja toimumise vahelisel perioodil tagab juhatus Ühingu liikmetele võimaluse majandusaasta aruandega tutvuda.

7.4. Majandusaasta aruande ja tegevusaruande kinnitamisega loeb Ühingu üldkoosolek juhatuse tegevuse majandusaastal heaks kiidetuks.

7.5. Ühingu majandustegevuse kontrollimiseks ja järelvalve teostamiseks valitakse majandusaastaks revisjonikomisjon (revident).

7.6. Revisjonikomisjoni liige (revident) ei pea olema Ühingu liikmete esindaja.

7.7. Pärast majandusaasta revideerimist esitab revisjonikomisjon (revident) juhatusele akti, mille juhatus kannab ette üldkoosolekule koos seletusega.

7.8. Ilma revisjonikomisjoni (revidendi) aktita ei saa üldkoosolek majandusaasta aruannet kinnitada.

7.9. Revisjonikomisjoni esimehel (revidendil) on õigus sõnaõigusega osa võtta juhatuse koosolekutest.

 

VII. Ühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine.

8.1. Ühingu ühinemine ja jagunemine, samuti lõpetamine on võimalik tingimusel, et otsus on ühehäälne kõigi liikmete poolt, ning seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.

8.2. Ühingu lõpetamisel antakse pärast kõikide nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle mõnele teisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, mille tegevus on samalaadne Ühingu tegevusega.

 

Põhikiri on kinnitatud Asutajate koosolekul  29. aprillil 1999 ning punktide  2.1 ja 8.2 osas muudetud 18. detsembril 2007