Näituse esimeses osas (aastad 1926-1944) eksponeeritakse esemeid ja materjale raadio algusaegadest, mil kolmetoalises korteris tegevust alustanud eraraadiost kujunes välja Euroopa tasemel rahvusringhääling oma stuudiote, saatejaamade ja saatekavaga. Eksponeeritud on “raadioonu” Felix Moori ja Riigi Ringhäälingu direktori Fred Olbrei vahakujud, mulaazaid süsi- ja kondensaatormikrofonidest, 1938.a. plaadilõikaja ja Türi raadiosaatejaama makett (1:75). Fotostendid tutvustavad ringhäälingus töötanud inimesi ja hävinud tehnikat, eksponeeritud vastuvõtjad kodumaise raadiotööstuse arengut neil aastatel.
Näituse teine osa tutvustab raadioringhäälingu tegevust aastatel 1944-2006. Eksponeeritud on mitmesugused reportermagnetofonid, mikrofonid, stuudiote ja saatejaamade seadmed. Taasloodud foonikas on võimalik kuulata magnetlindile salvestatud helisid. Fotostendid tutvustavad tollaseid raadiotegijaid ja eksponeeritud raadiovastuvõtjad raadiotehase “Punane RET” tegevust.
Näituse tele-osas näitab 130 fotost koosnev pildimaterjal hetki Eesti Televisiooni poolsajandist. Tekstiraamatud, milles on teleajaloo iga kümnendi kohta paar lehekülge, lisavad teavet nii ETV kui ka erakanalite ajaloost. Eksponeeritud televiisorid annavad ülevaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Insener Mati Tähemaa ehitatud-korrastatud seadmete abil on näitusel võimalik näha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti (1937. a oli sellised ligikaudu 50) ja 1955. aastal toodetud televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti.