Näitus „Sada aastat, sada lugu – Türi raadiosaatejaam“ on üks ringhäälingu 100. aastapäeva tähistav väljapanek, mis jutustab Türi raadiosaatejaama iseseisva Eesti sümboliks kujunemise loo.

1936. aasta suvel hakkas Riigi Ringhääling Türile rajama uut raadiosaatejaama. Türi valiti asukohaks seetõttu, et mõõtmistulemused näitasid siit head raadiolevi, raudtee lähedus võimaldas ehitusmaterjale kergesti transportida ja Ellamaa või Ulila elektrijaamast oli võimalik rajada kõrgepingeliin Türile.

Riigi Ringhäälingut juhtis 1934. aasta sügisest kolonelleitnandi auastmes insener Friedrich Alfred Olbrei VR I/3, kelle ambitsiooniks oli kujundada tagasihoidlik ringhääling „võimsaks riiklikuks teguriks“. Kaasaegse saatejaama rajamine oli selle eesmärgi saavutamiseks hädavajalik, sest Tallinna ja Tartu jaamade abil ei olnud võimalik tagada raadioprogrammi korralikku kuuldavust kõikjal riigis.

Türi raadiosaatejaama aparatuur telliti firmalt Marconi Wireless Telegraph Co ning antennimast USA firmalt Electric Transmission LTD. Viimane pidi lepingu kohaselt oma inglise tütartehases valmistama masti detailid, transportima need Eestisse ja monteerima Türil kokku. Mõlemad olid oma ala tipptegijad ning nende valimine pidi tagama, et ringhäälingu uus saatejaam oleks mitte lihtsalt hea, vaid oma aja parimate seas ning lahendaks Eesti raadiolevi probleemid pikaks ajaks.

Riigi Ringhäälingu suursaatja kavandamisel ei osatud ilmselt aimata, et selle ehitusest kujuneb üldrahvalik sündmus. Türi mastist ei saanud pelgalt tehniline rajatis, vaid iseseisva Eesti omamoodi sümbol, mille käekäiku jälgiti ajakirjanduses pidevalt ja mille ajakirjanikud juba ehitamise ajal „Eestimaa Eiffeliks“ ristisid.

Türi raadiosaatejaama käidi imetlemas sadade kaupa. Ettevõtted ja ühingud korraldasid saatejaamaga tutvumiseks väljasõite, pered pidasid läheduses piknikke ning vahel harva said julgemad jaama juhataja loal isegi masti ronida. Paljud tegid saatejaama külastades fotosid, et hiljem tuttavatele näidata ja jutustada, et nad on oma silmaga „Eestimaa Eiffelit“ näinud.

10. juulil 1941 õhkis taganev Punaarmee Türi raadiosaatejaama. Kunagisest „imest“ jäid vaid mälestused inimeste lugudes ja fotodel. Nende fotode ning ajakirjanduses ilmunud teadete ja artiklite abil jutustab näitus saatejaamast ühe loo.

Näituse koostas Juhan Sihver, kujundas Ülle Erdfeld. Tehniline teostus on firmalt KÜ Kujundus.

Näituse fotod pärinevad Eesti Ringhäälingumuuseumi, Rahvusarhiivi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Pärnu Muuseumi ja Türi Muuseumi kogudest ning René Viljati erakogust.

Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.