PreviousNext

Ajalugu

Türi saatejaamad

juuni-juuli Riigi Ringhäälingu laboratooriumis valmisid katsesaatja ja vastuvõtuseadmed uue saatejaama asukoha selgitamiseks.
juuli Riigi Ringhääling alustas kiirgusvälja uurimisi Paides, Türil ja Põltsamaal.
sügis Uus saatejaam otsustati ehitada Türile.
detsember Raadionõukogu kinnitas uuele saatjale esitatavad tehnilised tingimused.
veebruar Pakkumised olid saabunud NSV Liidust, Saksamaalt (Telefunken), Inglismaalt (Marconi), Prantsusmaalt (SFR), Hollandist (Philips) ja Lätist (VEF).
veebruar Saatejaama aparatuur otsustati tellida firmalt “Marconi Wireless Telegraph Co”.
mai Määrati kindlaks saatejaama lõplik asukoht.
suvi Saatejaama antennimast telliti USA firmalt “Electric Transmission Ltd.”.
4.august Teedeministeerium kinnitas saatejaama hoone projekti.
6.august Türi linnavalitsus otsustas müüa Riigi Ringhäälingule maa saatejaama ehitamiseks.
september Alustati masti vundamendi rajamist.
sügis Alustati saatejaama hoonete ehitamist.
detsember Inglismaalt saabusid masti osad, mis tormi kätte sattunud laeval olid kõverdunud ja muutunud kasutamiskõlbmatuks.
mai Inglismaalt saabusid uued masti osad.
18. mai Alustati masti monteerimist.
9. juuli Mast saavutas projektikõrguse (196,6 m maapinnast).
20. juuli Fred Olbrei juhitud komisjon võttis masti vastu.
15. oktoober Esimene katsesaade.
15. detsember Türi raadiosaatejaam alustas tööd.
10. juuli Taganev Punaarmee õhkis Türi raadiosaatejaama.
sügis Purustatud saatejaama territooriumile hakati püstitama Poolast toodus trofeesaatjat, mille mast monteeriti kokku ~3 meetri pikkustest terastorudest.
jaanuar Saatejaam alustas tööd.
september Saksa väed õhkisid Türi saatejaama.

Raadio kroonika

1920, veebruar Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati.
1923, 22. nov. Loodi sõna “ringhääling” (postivalitsuse ülem H. Rikand).
1924, 11. mai Esimene ringhäälingu katsesaade Haapsalust.
1924, 17. mai Asutati esimene raadioalane organisatsioon “Eesti Raadio Klubi”.
1924, 1. nov. Asutati osaühisus “Raadio-Ringhääling”.
1926, 18. dets. Alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus.
1927, 1. jaan. Kehtestati raadiomaks (kuulamismaks).
1927, 6. veebr. Esimene esperantokeelne saade.
Felix Moor asus ringhäälingusse tööle.
Esimene ülekanne teatrist “Estonia”.
1927, 12. veebr. Esimene deklamatsioon eetris.
1927, 16. veebr. Esimene lugemistund.
1927, 5. mai Esimene lastetund.
1927, suvi Esimene ankeet.
1927, 1. nov. Ringhääling kolis “Estonia” III korrusele.
1928, 19. veebr. Esimene reportaaž (I raadionäituselt).
1928, 24. veebr. Esimene kuuldemäng.
1928, okt. Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd.
1928, 21. nov. Esimene kuuldemäng lastele.
1929, 28.apr. Esimene avalik raadioõhtu “Estonias”.
1929, juuli Lasnamäel valmis uus saatja, senine Kopli saatja viidi Tartusse.
1930, 20. juuni Esimene spordireportaaž.
1932, 1. juuni Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks.
1934, 30. juuni OÜ “Raadio-Ringhääling” lõpetas tegevuse.
1934, 1. juuli Riigi Ringhääling alustas tööd.
1934, 4. nov. Esimene soovikontsert.
1935, 28. veebr. Esimene reportaaž välismaalt (Helsingi Messuhallist).
1935, 6.-8. aug. I Balti ringhäälingukonverents Riias.
1935/1936 Esimene kuuldemängude ja helitööde võistlus.
1936, märts Ameerikast jõudis kohale esimene heliplaadiseade. Alustati ringhäälingu heliarhiivi loomist.
1936, 25.-26. apr. I Eesti-Soome ringhäälingu konverents Helsingis.
1936, 1. okt. Kooliraadio algus.
1937, 15.dets. Alustas tööd Türi raadiosaatejaam.
1938 Esimene ruumilise heli ülekanne kesklainel.
1938, august Esimene reportaažiauto (“Hõbehall”) hakkas tööle.
1938,okt.-dets. Esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga.
1939, aprill Saabusid esimesed magnetofonid.
Alustati raadiomaja ehitamist.
1940, jaan. Alustati inglise- ja saksakeelsete päevauudistega.
1940, 22.nov. Loodi ENSV Rahvakomissaride Nõukogule alluv Raadio-komitee.
1941 Hävitati kõik kolm (Tallinn, Tartu, Türi) kesklaine saatejaama.
1941, 7. sept. Alustas saateid Landessender Reval.
1941, sept.-okt. Esimesed eestikeelsed saate Nõukogude tagalast.
1944, 9. märts Nõukogude lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos
“Estoniaga” ringhäälingu stuudiod, heliplaadikogu ja arhiiv.
1944, 20. sept. Landessender Reval lõpetas tegevuse.
1944, sept. Saated Võrust.
1944, 30. sept. Tallinnas alustas tööd traatringhääling.
1944, 29. okt. Tallinnast läks eetrisse esimene sõjajärgne saade.
1945, 17. juuli Ringhääling kolis Kreutzwaldi tänava raadiomaja
keldrikorrusele.
1947, 14. märts Regulaarsete soomekeelsete saadete algus.
1949, okt. Valmis Laitse raadiosaatejaam (kesklainesaatja).
1949/50 Valmis esimene raadiomaja.
1953, sügis Ringhääling  sai esimesed reportermakid.
1956, 1. mai Esimesed ultralühilainesaated Tallinnast.
1956, dets. Hakkas ilmuma  “Raadioleht”  (ilmus erinevate nimede all ka 1926-1941).
1957, 26. dets. Alustas tööd Tartu saatejaam.
1958, 6. okt. Eetrisse läks esimene “Päevakaja”.
1958, 11. nov. Asutati Noorte Reporterite Klubi.
1960, 26. apr. Alustas tööd  Kohtla-Järve saatejaam.
1961, 21. juuli Esimene stereosaade ultralühilainel.
1964 Alustas tööd Pärnu saatejaam.
1965 Loodi Eesti Raadio avaliku arvamuse uurimise grupp.
1965, 25. dets. Eetrisse läks esimene raadiomäng.
1967, 3. apr. Alustas Eesti Raadio II programm ehk Vikerraadio.
1968, 23. sept. Esimene “Vikerkaja”.
1970, 28. märts Esimene stereo-otseülekanne (“Estoniast”).
1971, 1. jaan. Regulaarsete stereosaadete algus.
1971 Valmis uus raadiomaja.
1972 Moodustati stereosaadete toimetus.
1977, 13. märts Esimene kvadrofooniline katsesaade.
1978 Eesti Raadio sai esimesed kassettmakid.
1987 Eesti Raadio sai esimesed stereofoonilised reportermakid (kassettmakid).
1988 Alustas tööd Valgjärve saatejaam.
1989 Regulaarsete inglisekeelsete saadete algus.
1989, 24. nov. Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight, mille miilits peilingute abil lõpuks sulges.
1990, 26. jaan. Eesti Raadio läheb Ülemnõukogu alluvusse, lõppeb alluvus üleliidulisele  tele-raadiokomiteele.
1990, 15. mai Interrinde rünnak Toompeal, Eesti Raadio loodussaade katkestatakse ja peaminister kutsub rahvast kaitsma  taastärkavat rahvusriiki.
1990, 1. okt. Eesti Raadio iseseisvub (televisioonist).
1991,  aug. Riigipöördekatse NSV Liidus, vabatahtlikud asuvad kaitsma Raadiomaja.
1991, 30.sept. Tööd alustab  esimene täisprogrammiga lokaalraadio (Raadio Tartu).
1992, jaan. Sündis kakskeelne Viru Raadio, Viru Infokeskuse osana. Eetris käidi Eesti Raadio I programmi sagedusel vastavas “aknas”. Samamoodi osalise programmiga olid Eesti Raadio ja hiljem oma sagedusel eetris mitu senist traathäälingut, millest moodustati munitsipaalettevõtted.
1992, 1. märts Tegevust alustas Kuku raadio, mis algusest peale põhines erakapitalil. Esialgu kuulis seda vaid Tallinnas sagedusel 100,7 MHz.
1992, 10. aprill Tartus asutati Kohalike Raadiote Liit, mis 1994. aasta suvel reorganiseeriti televisioonide liitumisel Eesti Ringhäälingute Liiduks.
1992, 26. juuni Eetrisse jõudis Pärnu Raadio.
1992, 26. okt. Saaremaal sündis Raadio Kadi, mis sajandivahetuseks laienes Muhusse ja 2006. aastal Hiiumaale.
1992, 1. nov. AS Trio teise jaamana jõudis eetrisse võõrkeelne Raadio Tallinn (saated olid lisaks vene keelele ka inglise ja soome keeles). Sagedus – 100,0 MHz – osteti tegevuse lõpetanud Viimsi Raadiolt. 1995 laieneti Narva (samal sagedusel) ja uueks nimeks sai Radio 100.
1992, 21. nov. Eesti Raadio heliarhiivis hakati saateid säilitama DAT-kassettidel.
1992 Tallinna Pereraadio hakkas levitama vaimulikke saateid.
1993, 1. jaan. Eesti Raadio astus Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmeks. Samast alustati EBU kaudu Euroradio kontsertide, ooperite ja muusikasündmuste vahendamist satelliitside kaudu.
1993, märts Georg Pelisaare eestvedamisel sündis Põlvas Kaguraadio, kui erastati munitsipaalasutus Põlva Raadio.
1993, apr. Ringhäälinguloa sai Makarov Muusik Management, tegemaks TOP Raadiot. 1995. anti TOPile välja veel palju sagedusi üle Eesti, aga raadiotegevust neil ei alustatud ning aastal 1996 lõpetas TOP Raadio ka Tallinnas.
1993, 1. mai Saateid alustas Raadio 2 (ER).
1993, 1. mai Käivitus täismahus Raadio 4 (ER).
1993, 1. sept. Paides alustas tegevust Kuma Raadio.
1993, 1. okt. Eetrisse tuli Eesti Raadio ja IBRA ühistegevuse tulemusel Raadio 7. Alates 17. novembrist 1995 tegutseb iseseisva raadiojaamana.
1993, 18. okt. USA perekonna Wodlingeri eestvõttel alustas tegevust Raadio Love saatjatega Tallinnas, Rakveres, Paides, Pärnus, Viljandis ja Tartus. 1999. aastal profileeriti senine pop-suunitlusega jaam rokijaamaks V6. 2002 anti opereerimine üle lätlaste Super FMile (European Hit Radio). Programmi valmistati Riias. Aastal 2004 Wodlingeride ringhäälinguluba enam ei pikendatud ning sagedused läksid Taevaraadio uue jaama kasutusse (Raadio 3).
1993, 24. dets. Eetrisse läks Kuressaare Pereraadio.
1994, 14. juuni Jõustus ringhäälinguseadus.
1994, 25. juuli Erastatud Võru Raadio baasil käivitus Raadio Ring (hiljem Ring FM), alguses küll vaid Raadio 2 programmi retransleerivana. 2002 laienes jaam Tartusse ning 2006 ka Pärnusse.
Pärnus hakkas erastatud Pärnu Raadio baasil tegutsema Pärnu Päikeseraadio. Veidi enne seda oli Päikeseraadio käivitatud ka Tartus ning 1997 sama omaniku (Rein Kilgiga seotud ettevõte) eestvõttel Mega FM Tallinnas. 1999 koondusid samad sagedused uue omaniku – MTG – opereeritud Easy FMi edastamiseks. 2000. aastal nimetati programm ümber Star FMiks.
1994, 1. nov. Eetrisse jõudis Raadio Uuno.
1995 Eesti Raadio fonoteek ja heliarhiiv hakkavad helikandjana kasutama CD-ROMe.
1995/96 Haapsalus tegutses lühikest aega kohaliku programmiga Oma Raadio. Uus katse paari aasta pärast raadiot taaskäivitada lõppes samuti ringhäälinguloa äravõtmisega.
1995, 2. veebr. Tartu Pereraadio alustas regulaarsaateid, eestvedajateks Mare ja Paavo Pihlak.
1995, 1. aprill Alustas Klassikaraadio (ER; alates detsembrist 1998 eetris ööpäevaringselt).
1995, 6. aug. Algasid venekeelse Sky Radio saated.
1995, 5. sept. Valga sai kohaliku ringhäälingu – Raadio Ruut.
1995, 1. nov. Märjamaal alustas saateid Trio LSL eestvedamisel esimene maanteeraadio – T-Raadio. Saateid edastati 1997. aastani.
1995, 1. dets. Tallinnas tuli eetrisse Nõmme Raadio. Veidi varem (1992) oli raadio Nõmmel tegutsenud hoopis kesklainel.
1995, 29. dets. Alustas Raadio (Pulss) B3; selle nime all lõpetas 22. jaanuaril 1998. Trio LSLi omandusse ülemineku järel hakati samal sagedusel tegema raadiot Elmar.
1996, 18. dets. Eesti Ringhäälingute Liit andis ringhäälingu 70. aastapäeval esmakordselt välja Kuldmikrofoni väljapaistvate saavutuste eest ringhäälingukultuuri edendamisel. Esimene laureaat oli Lembit Lauri. Tehti ka kõikides eraraadiotes eetrisse läinud ühissaade Estonia talveaiast.
1997, 1. dets. Alustas Raadio Elmar, mille eripäraks on üksnes eestikeelse muusika mängimine. Esialgu kasutati Tallinna sagedust 88,3 MHz.
1997, 1. mai Eetriõiguse sai Sky Plus, Taevaraadio uus, eestikeelne jaam.
1997, 21. mai Delfi internetiportaali kaudu sai hakata kuulama Raadio 2 saateid Internetis (Real Audio), 18. juunil 1997 lisandus valikusse Kuku.
1998, 1. jaan. Tegevusloa sai Raadio Viru (sündis kohalike Viru-R-Raadio ja Panda liitumisel).
1998, 1. märts Eesti Raadio otse-eetrisse läks Jüri Tuuliku kuuldemäng “Taevaredel”. Viimati kõlas rahvusringhäälingus kuuldemäng otseesituses üle 60 aasta tagasi.
1998, kevad Eesti Raadios lõppes 34 aastat eetris olnud maarahvasaade. Viimased viis aastat oli see eetris pealkirja all “Tere hommikust, maarahvas!”.
Tallinna sagedusel 88,8 alustas Uudisteraadio – üksnes jutusaateid pakkunud ööpäevane programm. See suleti märtsis 1998, mil jaam profileeriti ümber eestikeelse muusika jaamaks Raadio Eesti. Eesti Raadio vaidlustas kohtus oma kaubamärgi pöördkuju kasutamise. 14. jaanuaril 2002 läks samal sagedusel eetrisse rokijaama Radio Mania avasaade, teostajateks Raadio V6-st lahkuma sunnitud tegijad.
1998, 1. mai Kuulajateni jõudis Russkoe Radio avasaade.
1998,30. juuni Eesti Raadio oli viimast päeva eetris lainepikkusel 290 m. Sestpeale loobuti saadete edastamisest kesklainel. Saatja Laitses suleti.
1999, juuni-juuli Kuku, Uuno ja Elmar hakkasid jõudma stuudiost mujal Eestis asuvate saatjateni satelliidi kaudu (seni toimus side mööda telefoniliine). Seda sidekanalit loobuti peagi kasutamast seoses ebaotstarbekalt kõrgeks kujunenud tariifide tõttu.
2000 Sündis venekeelne muusikaraadio Katjuša, mis 2001 nimetati ümber Uuno Plussiks.
Tartu Pereraadio rajas Pajukurmu külla Luunja vallas Eesti kõrgeima eraraadiomasti (245 m); sagedusemuutus sundis aastal 2001 selle ümber ehitama 145-meetriseks mastiks ja 100-meetriseks signaalisuundajaks, edastamaks venekeelseid saateid kesklainel 1035 kHz.
2000, 24. mai Tööle hakkas Raadio Pärnu (OÜ Õhk opereerimisel).
2000, juuni Ringhäälinguloa tegutsemiseks Tallinnas sai venekeelne Raadio Pikk, mis tegelikkuses hakkas taasedastama Venemaal toodetavat Russkoe Radio programmi. Eestis rikuti sellega ringhäälinguloa tingimusi ning Taevaraadio kaubamärgiõigusi. STV vaidlustas kohtus kultuuriministeeriumi otsuse anda luba Raadio Pika tegemiseks, kohtu otsuse põhjal ministeerium tühistas 2001. aastal ringhäälinguloa ning jättis sageduse kuni 2004. aasta lõpuni tühjaks.
2001, 12. nov. Tartu Pereraadiole kuuluv kristliku suunitlusega Semeinoje Radio alustas regulaarsaateid kesklainel (1035 kHz).
2002, 1. apr. Trio LSL avas raadioprogrammiga seotud internetiportaali  uno.ee. Sellest kujundati välja interaktiivne portaal U-Pop. Brändi kontseptsiooni kuulusid 2006. aastal internetiportaal, raadio U-Pop (Tallinnas ja Tartus) ning WAP-keskkond. Raadio U-Pop tekkis senise raadio Eeva ümbernimetamisega Uuno-Popiks 2003.
2003, kevad Põlvas tekkis pankrotistunud Kaguraadio asemele Raadio Marta, täismahus saatekavani jõuti 27. augustil 2003.
2004, 31. jaan. Viimast korda kõlas eetris Raadio Vaba Euroopa eestikeelne saade.
2004, 27. veebr. Ameerika Hääl lõpetas eestikeelsete saadete edastamise.
2004, 17. dets. Sagedusel 101,2 MHz alustas tööd Tartumaa Raadio, mis 2005. aastal vahetas kaubamärgi Tartu FMi vastu. 2006. aasta lõpul saadi ringhäälinguluba tegevuseks ka Pärnus.
2004, sügistalv Ringhäälinguloa sai Tallinnas tegutsemiseks venekeelne Euro FM.
2005, jaan. Vastavalt ringhäälinguseadusele lõpetas Eesti Raadio reklaami edastamise programmis.
2005, 16. mai Eetrisse lisandus eestikeelne AC-muusikat mängiv Raadio 3, mis kuulub Taevaraadio (Sky Media) gruppi. 64 aasta järel töötab Türil  (Säreveres) jälle raadiosaatja.
2007, 18. jaan. Riigikogu võttis vastu Eesti rahvusringhäälingu seaduse.
2007, 1. juuni. Tööd alustas Eesti Televisiooni ja Eesti Raadiot ühendav Eesti Rahvusringhääling.

TELEVISIOON EESTIS 1930-2021

1930 Voldemar Jaakson ehitas Tallinna Tehnikumis Paul Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtja
1934-1935 Eesti raadioamatööride ehitatud vastuvõtjatega hakati vaatama ülekandeid Moskvast, Londonist ja Berliinist
1936 Tallinna rahvaülikooli juurde loodi kaugnägemisaparaatide valmistamise õppering
1936, november korraldati kaks avalikku telesaadete vaatamist
1937 Eestis loendati ligi 50 omatehtud kaugnägemisaparaati
1938 telepildi edastamiseks hakati kasutama ultralühilainesaatjaid, mistõttu Eestis katkes mõneks ajaks välismaa telesaadete vaatamise võimalus
1953, 29. september NSVL MN otsus ehitada Tallinna Televisiooni raadiokeskus
1955, kevadsuvi Tallinnasse ehitati 180 m kõrgune telemast (koos antenniga 192 m)
1955, 23. juuni Tallinnas tulid müügile esimesed televiisorid
1955, 29. juuni NSVL kultuuriministri käskkirjaga asutati Tallinna Televisioonistuudio
1955, 19. juuli televisiooni esimene ametlik proovisaade, mis kestis 2 tundi 35 minutit, teleriomanikke oli selleks hetkeks 238
1956 televisiooni levimiseks üle Eesti ehitati retranslaatorite võrk
1956, 4. märts teleteatri algus, eetris esimene telelavastus, E. Vilde  “Nimekiri”
1956, 11. märts eetris esimene uudisteprogramm “Aktuaalne kaamera”, muutus igapäevaseks 01.10.1958.
1956 esimene oma filmivõte (8.08.), esimene filmitud uudistepala (4.09.)
1956, 9. detsember esimene saade liikuva ülekandejaamaga
1956, 12. detsember esimene omatoodetud lühimängufilm, „Vahimajake nr 27“
1957, 5. jaanuar esimene spordivõistluse ülekanne liikuva ülekandejaamaga
1957, aprill valmis Tartu telemast
1960, kevad valmis “Näitleja Joller”, esimene täispikk telemängufilm N.Liidus
1960, 19.-21.juuli esimene laulupeo ülekanne
1961, 1. jaanuar teleprogramm muutus igapäevaseks, hakkas ilmuma ajaleht “Televisioon”
1963, 8. jaanuar Tartus alustas tööd ülekandejaam, tegutsema hakkas korrespondendipunkt (01.06)
1965, 14. jaanuar Tallinna Televisioonistuudio nimetati Eesti Televisiooniks
1965, 1. mai loodi filmistuudio Eesti Telefilm
1965, 15. juuli esimene saade uuest ETV majast Lomonossovi (Gonsiori) 27.
1965, 23. september tehti esimene videosalvestus
1965, 30. oktoober algas esimene igapäevaseriaal, dokumentaaljutustus “Mis Koosta peres uudist?”
1965-1969 otsereportaažide ja teledokumentalistika kõrgaeg
1966-1970 Valdo Pandi suursari “Täna 25 aastat tagasi”
1967 asutati Eesti Reklaamfilm
1970 ENSV Raadio ja Televisiooni Komitee muudeti liidulis-vabariiklikuks
1971,jaanuar ETV saatekavasse lülitati kohustusliku saatena Kesktelevisiooni infoprogramm “Vremja”
1972-1981 üleminek värvitelevisioonile (SECAM)
1979, juuli võeti kasutusele teleajakirjaniku kaamerakomplekt BOSCH
1979, detsember anti käiku uus Tallinna Teletorn
1986 valmis telemaja Faehlmanni 12
1987, 25. veebruar saatest “Panda” sai alguse fosforiidisõda
1987, aprill võeti kasutusele BETACAM videokaamerad ja montaažimakid
1988, aprill saates “Mõtleme veel” moodustati rahvarinde algatusgrupp
1988, juuni anti käiku Valgjärve saatejaam
1989, detsember lõpetati tsensuur ja Moskva saadete kohustuslik edastamine ETV programmis
1991, 1.jaanuar moodustati iseseisev organisatsioon Eesti Televisioon
1991, 21.august NSV Liidu dessantväelased hõivasid teletorni alumised korrused (Putš Moskvas)
1992 alustas Kristlik Televisioon; ETVs asutati Reklaamitelevisioon
1992, 30. oktoober alustas venekeelne telekanal Orsent-TV
1992, 27.detsember alustas telekanal ALO-TV
1993 teleturu avanemine eratelekanalitele: iseseisvus RTV (31.07.), alustas EVTV (01.08.) ja Kanal 2 (01.10.).
1993 ETV sai EBU liikmeks
1993 Eesti osales esmakordselt Eurovisioni lauluvõistlusel
1993, 30. oktoober algas telesari „Õnne 13“ ETVs
1994, mai võeti vastu Ringhäälinguseadus
1994, juuni eratelevisioonid astusid Eesti Kohalike Raadiote Liidu liikmeks ning see reorganiseeriti Eesti Ringhäälingute Liiduks
1995 ETV läks täielikult üle BETACAM SP standardile
1995-1996 tegutses kohalik Tipp TV (Tallinnas)
1996 EVTV ja RTV ühinesid telekanaliks TV3
1997-2001 tegutses TV1
1999 Riigikogu ratifitseeris piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni
1999 kõik telesaatjad lülitati ümber SECAMilt PALile
1999 Riigikogu koduleheküljel algasid ülekanded istungitelt
1999, sügis algas „Pealtnägija“ ETVs
1999-2000 Riigikogu viis Ringhäälinguseaduse kooskõlla euronõuetega
2000, oktoober loodi sõltumatuid produtsendifirmasid ühendav Teletootjate Liit
2000, detsember Tilde Eesti OÜ käivitas esimese internetitelevisiooni platvormi – www.tv.ee
2001 ETVs algasid “Terevisioon” ja “Jõulutunnel”
2001, detsember TV3st sai MTG Broadcasting AB tütarettevõte
2002, mai ETV korraldas Tallinnas Eurovisioni lauluvõistluse otseülekande
2002, 1. juuli jõustus ETVs reklaami keelav seadusemuudatus
2003, 1. oktoober alustas venekeelne telekanal TV-N
2003, 23.detsember esimene digitelevisiooni katsesaade Eestis
2003 ETVs algas üleminek digitaalsele tootmis- ja väljastamistehnikale
2003 Viasat alustas digitaalset SAT-TV teenust Eestis
2003 algas igapäevaseriaal „Kodu keset linna“ TV3s
2003 algas „Ärapanija“ TV3s
2004 algas „Tähelaev“
2004, juuni valitsus kiitis heaks digitaalringhäälingu arendamise kontseptsiooni
2004, august ETVs avati portaal sport.etv.ee
2004, sügis algas „Reporter“ Kanal 2s
2004, 20. detsember alustas TV3 venekeelne sõsarkanal 3+
2005, 7. mai Levira alustas regulaarset digitelevisiooni edastamist, „Aktuaalne kaamera“ läks esimest korda eetrisse digitaalsena
2006, 17. aprill Elioni uue põlvkonna Kodulahendus, IPTV kaabel-TV ja videolaenutuse algus
2006 algasid „Tantsud tähtedega“, „Võsareporter“ ja krimisari „Kelgukoerad“ Kanal 2s
2006, 15. detsember alustas digitaalne antennitelevisioon Zuum-TV
2007, 18. jaanuar võeti vastu Eesti Rahvusringhäälingu seadus
2007 kevad ulatusliku digipöörde algus Eestis
2007, 1. juuni tegevust alustas ETVd ja ER ühendav Eesti Rahvusringhääling
2007, 11.märts „Eesti otsib superstaari“ esimene saade TV3s
2007, sügis algasid HDTV katsesaated
2007, detsember esimene „Tujurikkuja“ ETVs
2008, 3. märts Ruhnu saarel mindi esimesena Eestis täielikult üle digitelevisioonile
2008, 24. märts alustas TV3 tütarkanal TV6
2008, 27. juuni alustas Kanal 2 tütarkanal Kanal 11
2008, 8. august avati ETV 2
2008, 8. oktoober avati Delfi TV
2009, 7. veebruar esimene „Eesti laul“ ETVs
2009, 30. aprill algas krimisari „Kättemaksukontor“ TV3s
2009, 2. juuli ETV tegi laulu- ja tantsupeolt „Ühishingamine“ esimese kodumaise HDTV otseülekande
2009, 24. august algas „Ringvaade“ ETVs
2009, august viipekeelsed uudised ETV 2s
2010, 9. jaanuar TV6 lahkus vabalevist
2010 algas „Pilvede all“ Kanal 2s
2010, 3. mai 3+ kanalil hakati kordama ETV venekeelset „Aktuaalset kaamerat“
2010, 1. juuli Eestis mindi täielikult üle digitaalsele antennitelevisioonile
2010, november avati TV3Play
2011, 3. jaanuar algas Tallinna Televisiooni programmi edastamine kaabel-TVs, see oli esimene HDTVs edastatav telekanal, algasid „Kultuurimeeter“ ja „Vaba Mõtte Klubi“
2011, jaanuar „Rakett 69“ esimene hooaeg ETVs
2011 algas „Kodutunne“ Kanal 2s
2011, 8. juuni alustas Kanal 2 tütarkanal Kanal 12
2011, 10. juuni Tallinna Televisioon alustas üleriigilises vabalevis
2011, juuni ETVs alustati uudiste failipõhist tootmist
2011 suvi Kanal 2, Kanal 11 ja Kanal 12 saateid sai hakata vaatama eraldi veebikeskkondades
2011, 12. mai Elioni uus nuti-TV eKodu, teemapaketid, noppekanalid, salvestamine, kordus-TV
2012, 2. november Starmani Ajamasin -,elektrooniline saatekava,  järelvaatamine, videolaenutus, salvestamine
2013, talv Delfi TVs algasid regulaarsed otseülekanded
2013, 15. veebruar algas „Meedia keskpunkt“ Tallinna Televisioonis
2013, 17. märts „Su nägu kõlab tuttavalt“ esimene saade TV3s
2013, september Schibsted (AS Kanal 2 omanik) müüs Eesti Meedia eestlastele
2013, oktoober Elioni uus nuti-TV ja kasutajaliides – elektrooniline saatekava, järelvaatamine, salvestamine, Filmiriiul, Lastenurk
2014 avati Kanal 2 Veebi-TV
2014 algas „Radar“ Kanal 2s
2014, 10. märts algas komöödiasari „Padjaklubi“ TV3s
2014, september algas „Plekktrumm“ ETV 2s
2014, sügis Starmani TV Everywhere –  rakendus nutiseadmetele, laua- ja sülearvutitele
2015, jaanuar algas „Hommik Anuga“ ETVs
2015, 10. märts kogu Eestis sai kättesaadavaks Levira Hübriid-TV, mis liidestas antenni-TV ja interneti
2015, 14. mai STV Go! üle interneti mobiilidele ja arvutitele, järelvaatamine, salvestamine
2015, 7. september ETV ja ETV 2 programmi hakati edastama HDs
2015, sügis Eesti Meedia omanikuks sai Margus Linnamäe
2015, 28. september avati ETV+
2016, 6. jaanuar Eestis sai kättesaadavaks Netflix
2016, 20. jaanuar AS Eesti Telekomi ärinimeks sai Telia Eesti AS
2016, veebruar avati ERR uus Narva stuudio
2016, 26. juuli Starmani Binge TV – televisioon nutiseadmetes õhu kaudu
2016 avati Postimees TV
2016, 28. juuli MTG avas voogedastuskeskkonna Viaplay
2016, 13. detsember Elisa omandas Starmani aktsiad
2016, 14. detsember Eestis sai kättesaadavaks Amazon Prime Video
2017, 6. veebruar alustati Kanal 2, Kanal 11 ja Kanal 12 edastamist HDs
2017, 12. veebruar „Aktuaalne kaamera“ läks eetrisse renoveeritud Uudistemajast
2017, 1. august Kanal 2 ja TV3 lahkusid vabalevist
2017, oktoober USA ettevõte Providence Equity Partners ostis TV3e
2018, 16. jaanuar Starmani kaubamärk kadus, Zoom-TV sai uueks nimeks Elisa Elamus
2018, 15. mai alustati TV3, TV6 ja 3+ edastamist HDs
2018, 1. september Eestis sai kättesaadavaks HBO
2019, 28. jaanuar algas „Õhtu!“ Kanal 2s
2019, 1. veebruar telesignaali edastamise standardiks vabalevis sai HDTV
2019, aprill Eesti Ajalehtede Liit nimetati ümber Eesti Meediaettevõtete Liiduks (ühendab ajalehti, ajakirju, portaale, tele- ja raadiokanaleid)
2019, 28. august Elisa maailmades avati Elisa Huub kataloog
2019, 1. oktoober Tallinna Televisioon lõpetas programmi edastamise
2019, 9. oktoober avati ERR voogedastuskeskkond Lasteekraan
2019, 1. november Eestis sai kättesaadavaks Apple TV+
2019, sügis Ultra-HD pilootprojekt ERRis
2019, 1. detsember All Media Baltics koondas kõik oma brändid TV3 alla
2019, 3. detsember alustas voogedastuskeskkond Go3
2019, 5.detsember kõik Eestis üle õhu edastatavad kanalid said kättesaadavaks HDTV standardis
2020, 23.aprill avati ERR voogedastusplatvorm Jupiter
2020, 6. jaanuar Elisa avas telekanali Ajaviite TV
2020, 23. jaanuar Telia avas telekanali Inspira
2020, oktoober loodi Duo Meedia Networks, mis hakkas juhtima Postimees Grupi telekanaleid
2021, 25. veebruar avati voogedastuskeskkond Apollo TV
2021, 3. märts Eestis sai uuesti kättesaadavaks Skandinaavia voogedastusplatvorm Viaplay

Koostaja: Hagi Šein

Allikad:
Lindström, Voldemar (1995) (koostaja). ETV 40. Arvud, faktid, sündmused. Huma ja EestiTelevisioon.
Šein, Hagi (2002). Eesti Telemaastik 1991–2001. Uurimused, diskussioon, teabekogud. Tartu Ülikool.
Eesti Televisioon. Arvud. Faktid. Sündmused 1955-2004 (2005) (Renita Timak ja Heiki Meeri, koostajad). Huma.
Šein, Hagi (2005). Suur teleraamat. 50 aastat televisiooni Eestis 1955-2005. TEA.
Šein, Hagi (2021). Digiajastu teleraamat. Digiajastu televisioon Eesti 2000-2020.