Pysinäitus_raadio1Näituse esimeses osas (aastad 1926-1944) eksponeeritakse esemeid ja materjale raadio algusaegadest, mil kolmetoalises korteris tegevust alustanud eraraadiost kujunes välja Euroopa tasemel rahvusringhääling oma stuudiote, saatejaamade ja saatekavaga. Eksponeeritud on “raadioonu” Felix Moori ja Riigi Ringhäälingu direktori Fred Olbrei vahakujud, mulaazaid süsi- ja kondensaatormikrofonidest, 1938.a. plaadilõikaja ja Türi raadiosaatejaama makett (1:75). Fotostendid tutvustavad ringhäälingus töötanud inimesi ja hävinud tehnikat, eksponeeritud vastuvõtjad kodumaise raadiotööstuse arengut neil aastatel.

Näituse teine osa tutvustab raadioringhäälingu tegevust aastatel 1944-2006. Eksponeeritud on mitmesugused reportermagnetofonid, mikrofonid, stuudiote ja saatejaamade seadmed. Taasloodud foonikas on võimalik kuulata magnetlindile salvestatud helisid. Fotostendid tutvustavad tollaseid raadiotegijaid ja eksponeeritud raadiovastuvõtjad raadiotehase “Punane RET” tegevust.

Pysinäitus-tele1Näituse tele-osas näitab 130 fotost koosnev pildimaterjal  hetki Eesti Televisiooni poolsajandist.  Tekstiraamatud,  milles on teleajaloo  iga    kümnendi  kohta paar lehekülge,  lisavad  teavet nii  ETV kui  ka  erakanalite    ajaloost. Eksponeeritud televiisorid  annavad ülevaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Insener Mati Tähemaa ehitatud-korrastatud  seadmete  abil  on  näitusel  võimalik näha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist  telepilti (1937. a  oli  sellised ligikaudu  50) ja 1955. aastal toodetud  televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti.