Aleksander Tamm ja Hans Oll-Reinson

Eesti Ringhäälingumuuseum tähistab ringhäälingu 90. aastapäeva

Eesti Ringhäälingumuuseum tähistab 18. detsembril 90 aasta möödumist ringhäälingu sünnist Eestis.

OÜ Raadio Ringhääling asutati 1924. aastal Nõmme kooliõpetaja Aleksander Tamme ja raamatupidaja Hans Oll-Reinsoni eestvedamisel.  Mehed sõitsid hommikuti tihti koos Pääsküla elektrirongiga tööle ja seal oligi raadiojaama asutamise mõte tekkinud. “Omavahel juttu ajades jõudsime meie otsusele, et meie peaksime ka ikka välismaale järele jõudma. Igal pool on juba raadio alal nii palju ära tehtud, aga meil nii vähe. Ja peatusime selle mõtte juures, et meil omal kapitali ei ole ja riik on külm selle vastu – tolleaegsed riigimehed olid väga külmad – ja me peame siis asutama lihtsalt osaühisuse. Ja pikkamisi see mõte sai küpseks, nii et viimaks tulime välja sinna, kuhu me tahtsime välja tulla ja Eestis tekkis esialgne raadiojaam.” Nii meenutas aastaid hiljem ringhäälingu sünnilugu Aleksander Tamm.

Avasaateni, mida loetakse regulaarsete raadiosaadete alguseks Eestis, jõudis Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926. Esimene stuudio asus Tallinnas Pikk t. 43 maja ühes teise korruse kolmetoalises korteris,  Telefunkeni 0,7 kW saatja Kopli rannaraadiojaamas, sidet stuudio ja saatejaama vahel peeti telefoniilini abil. Ringhäälingu avasõnad ütles haridusminister Jaan Lattik.

Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub pühapäeval, 18. detsembril meenutama ringhäälingu algusaegu, tegijaid ja uudistama aastakümnete jooksul kasutaud tehnikat. Muuseum on 18. sel päeval avatud kell 11-15 ja lisaks näitusega tutvumisele saab kell 12 osaleda giiduuril, mille käigus käivitatakse aastakümneid tagasi kasutatud raadiovastuvõtjaid ja kuulatakse arhiivihelisid.

Eesti Ringhäälingumuuseum on 1999. aastal asutatud mittetulundusühing, mille liikmeteks Eesti Rahvusringhääling, AS Levira, Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing, Eesti Ringhäälingute Liit ja Türi Vallavalitsus.

18. detsembril 2001 avatud muuseumi on aastate jooksul külastanud 73 000 huvilist.

Jahutusvee basseini ehitamine.

Ringhäälingumuuseum avab fotonäituse

Eesti Ringhäälingumuuseum avab 24. septembril haruldastest fotodest koostatud näituse „Türi raadiosaatejaama rajamine 1936-1937“. Näitusel on eksponeeritud nelikümmend dokumentaalfotot, millelt võib näha, kuidas kerkisid saatejaama hooned ja Euroopa moodsaim antennimast.

Fotod kinkis 2016. aastal muuseumile Märt-Martin Arengu, kes avastas need oma vanaisa Rudolf Arengu arhiivi. Tema sõnul töötas Rudolf Arengu Türil Teedeministeeriumi Avalikkude Tööde Osakonna poolt komandeerituna Riigi Ringhäälingu saate- ja jõujaama ehitustöödel 1936-1938 tehniku ja tööde juhataja asetäitjana.

Riigi Ringhääling hakkas 1936.aaastal uut saatejaama rajama põhjusel, et Tallinna ja Tartu saatejaamade abil ei suudetud tagada korraliku raadiolevi terves riigis. Väikelinn Türi valiti saatejaama asukohaks mõõtmistulemuste põhjal.

Saatejaam läks esmakordselt eetrisse 15. detsembril 1937. 1941. aasta suvel hävitas saatejaama taganev Punaarmee.

Ringhäälingumuuseum turismimessil Tourest 2016

12.- 14. veebruarini toimub  Eesti Näituste messikeskuses  25. rahvusvaheline turismimess Tourest 2016.

Ringhäälingumuuseum osaleb ka sel korral ja kutsub tutvuma meie poolt pakutavaga. Tutvustame muuseumi programme ja külastamise võimalusi ning koostöös  sõpradega (Wile Farm, ajakeskus  Wittenstein,  A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel,  Elise Aed)  loodud paketisarja  „Üks tee, mitu sõpra!“

  • Mess on külalistele avatud R kell 12-18, L 10-18 ja P kell 10-16.
    Lisainfo ja väljaprinditavad tasuta kutsed leiab kodulehelt www.tourest.eu

MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseum ja MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit sõlmisid koostöölepingu

MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseum ja MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit sõlmisid tähtajatu koostöölepingu, mille eesmärgiks on muuta muuseumi külastamine suurperedele soodsamaks.

Vastavalt lepingule saavad perepiletiga muuseumi näitusi külastada Lasterikaste Perede Liidu poolt väljaantavale perekaardile kantud kuni 26 aastased suurperede liikmed.

Koostöö laiem eesmärk on lasterikaste perede väärtustamine.

Kuulajad 1926. a

Tähistatakse 89 aasta möödumist ringhäälingu sünnist Eestis

18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Seda ajaloolist tähtpäeva tähistab Eesti Ringhäälingute Liit koos Eesti Ringhäälingumuuseumi ja Eesti Rahvusringhäälinguga 18. detsembril 2015 kell 13:30 algava üritusega, mille raames valmib traditsiooniline ühisraadiosaade, mis läheb samaaegselt eetrisse ERL-i liikmetest juturaadio formaadiga jaamades ja Vikerraadios. Kell 14.05 algavat saadet juhivad Mari-Liis Männik ja Silver Kuusik, muusikalise poole eest hoolitseb Mick Pedaja.

Raadiosaates selgub Eesti Ringhäälingute Liidu poolt välja antava aastapreemia – Kuldmikrofon 2015 – laureaat.

Ringhäälingumuuseum osaleb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt korraldatavas koolide ja muuseumide külastusmängus „Helisev Eestimaa“.

Muusikalugu tutvustav külastusmäng kestab 16.03.2015-31.12.2015. Mängus osalemiseks tuleb külastada vähemalt nelja osalevat asutust, vastata mängulehel olevatele küsimustele ja saata mänguleht hiljemalt 31.12.2015 Eesti Teatri ja Muusikamuuseumisse.

Külastusmängu auhindadeks on piletid Estonia teatrilt, Linnateatrilt ja Draamateatrilt, Pirita Seikluspargi perepiletid, Tacticu lauamängud, Pärimusmuusika aida ürituste piletid ja Hiiu Folgi passid.

Täpsem info mängu kohta Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehelt.

Muuseumiöö, 16. mai

Muuseumiöö, 16. mai

Vabavõnkesüsteem, 1920. aastad.

Vabavõnkesüsteem, 1920. aastad

Muuseumiööl, 16. mail kõlab Ringhäälingumuuseumis  muusika, laulavad  telenukud  ja  -tähed, pannakse tööle vanu raadioid ja toodetakse muusika kuulamiseks vajalikku elektrit .

Kell 18.00 alustavad  salvestustoas „ekraanikontserti“  telenukud ja telenäituse  ekraanil teletähed. Raadionäitusel mängime möödunud sajandi  muusikat 1920. aastate  toruvaljuhääldi, papist membraaniga vabavõnkesüsteemi  ja  1935. aastal valmistatud  raadiovastuvõtja “Philips  525” abil.

Kell 20.00 proovime  tööle panna 1950. aastate termoelektrigeneraatori ning  toota elektrit  raadiovastuvõtja “Tallinn P 2” käitamiseks. Katse õnnestumise korral kuulame tolle ajastu muusikat.

Muusikat raadioeetrist püüame raadiotehases “Punane RET” 1960. aastate alguses valmistatud  radioola “Estonia 3” abil.

Muuseum on 16. mail  tasuta avatud kell 18-23.

Alpaka

Eesti Ringhäälingumuuseum ja Wile Farm pakuvad ühist programmi

Eesti Ringhäälingumuuseum ja  Wile Alpaka Farm kutsuvad põhikooli õpilasi osalema programmis „Alpakadest  talus ja stuudios“.

Wile Farmis Türi vallas Poaka külas tutvustatakse Lõuna-Ameerikast pärit villaloomi alpakasid. Räägitakse kuidas nad meie kliimas hakkama saavad, mida söövad, milline on nende vill ja mida sellest teha saab. Õpetatakse alpakade villa kraasima ja ketrama.

Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil tutvustatakse  raadio ja raadioteatri ajalugu, kuulakse näiteid kuuldemängudest ning salvestatakse kuuldemäng alpakadest.

Kuuldemängu  „Alpakade kuningas Rõõmus Diplomaat“ kirjutas Kerttu  Soans.

Programmi saab tellida Wile Farmist aadressil wilealpacafarm@gmail.com

Piletihind on 6 eurot ühele osalejale.

Sõit Wile Farmist Türile võtab aega 20 minutit.

Eesti Ringhäälingumuuseumis valmisid programmid mudilastele

Eesti Ringhäälingumuuseumis valmisid muuseumiprogrammid mudilastele. Huvilised saavad valida kolme erineva programmi vahel, millest kaks aitavad mõista raadio- ja üks telemaailma telgitaguseid.

„Mikrofoniga sõbraks“ on programm uudishimulikele lastele, kes tahavad mikrofoniga sõbraks saada. Programmi käigus uuritakse erinevate aegade mikrofone muuseumi kogust, räägitakse kuidas õigesti mikrofoni kasutada proovides mikrofoni laulda  ja rääkida ning hinnatakse kuulates tulemust. Salvestatud jutud ja laulud saadetakse nädala jooksul osalejatele.

 „Kuuldemängu mäng“ on lõbus mäng mikrofonide ees ja helide sees. Uuritakse, mis on raadioteater, kuidas tehakse kuuldemänge ja kuulatakse  katkendeid  laste kuuldemängudest. Kuuldemängu tegemise mängu mängides proovitakse luua häälega rolle ja lihtsate vahenditega helitaustu. Salvestatud materjalist paneb muuseum kokku kuuldemängu  ja saadab selle programmis osalejatele nädala jooksul.

 „Kui ma oleksin diktor“ on  teletööd  tutvustav programm, mille käigus uuritakse, millist tehnikat ning teadmisi-oskusi on telesaate tegemiseks vaja  ja kui kerge või hoopis keeruline on telediktori töö. Kõik programmis osalejad saavad  diktoriks olemist proovida  ja salvestatud videomaterjalist valmib  saade, mis saadetakse  väikeste diktorite grupile nädala jooksul.

Teletornis on avatud Ringhäälingumuuseumi kogude põhjal koostatud raadionäitus

Teletornis on 28. veebruarini 2015 avatud Ringhäälingumuuseumi kogude põhjal koostatud näitus „Minu vana raadio“, kus eksponeeritakse  meie kodudes kasutusel olnud raadiovastuvõtjaid aastatest 1926-1985. Välja on pandud detektorraadiod, käsitööna valmistatud ja tööstustes toodetud  lampvastuvõtjad,   esimesed „matkaraadiod“  ning  1985.a. Viru ärikate käest ostetud  tolle aja kohta  ülikallis magnetoola.

Lisaks vastuvõtjate uudistamisele saab näitusel Teletorni siseraadio vahendusel kuulata  erinevate aegade raadiosaateid  ja soovi korral salvestada oma audioklipi.

Täpse info näituse külastamise kohta leiab Teletorni koduleheküljelt www.teletorn.ee